Eelmise vahetuse superbaarmenile

Meeldivalt soe õhtupoolik ühes Eesti mõistes absoluutselt mitte depressiivses väikelinnas, pigem suurlinnas. Komandeeringu päevatöö on tavalisest varem lõpule jõudnud, mistõttu sobib suurepäraselt väike õhtusöök päeva lõpetama. "Ainult mitte emotsionaalset väntsutust" käib peast läbi, "mitte miski ei tohi kaunist õhtupoolikut rikkuda...".

Milline tavatu hirm valitseb ikka meie meeltes, sel hetkel kui soovime positiivseid elamusi teeninduses, kasvõi premeerimaks end õnnestunud tööpäeva eest.
Ja sel hetkel oleme valmis ju meeldiva aja eest välja käima maksimaalse summa, sest oleme otsustanud lasta ennast teenindada, lasta ennast muredest vabaks, et meie meeled vabalt toimiksid... me oleme ju terve päeva pingutanud!
ei ole ju palju tahetud, üks õhtusöök ja meeldiv suhtlus ning maitseelamus.

Ja ikkagi valdab meeli valikuhetkel rahutus- ei ole palju neid õnnestumisi mil lähimasse pubisse või restorani astudes saad vajaliku tunde, rahulolu ja meelte paituse... kahju, võiks olla rohkem, et valikutes vabam olla...

Sel õhtul meil vedas. Kohe esimesest hetkest- "Kas Teil mõnd huvitavat jäätisekokteili on?" "aga loomulikult" naeratas baarileti taga olnud noormees ja asus innukalt pakkuma võimalikke kombinatsioone mahladest ja jäätistest ning valjult arutlema võimaluste üle köögis....ei olnud juttugi et õhtusel ajal pubis ja ainult jäätisekokteil vms hoiakust, puhas meeldiv ja esmaklassiline teenindus...täpselt see mis vaja oli.

Kõik sujus hästi ja praadki oli maitsev, olime üpris üllatunud et vahepeal oli vahetus vahetunud mistõttu arvet makstes jätsime dipi sõnadega "eelmise vahetuse superbaarmenile"...

Hämmastav- vahetuse lõpp ja selline positiivsus? milline omakasupüüdmatus? super elamus!!!

Teeb ju tuju heaks ja polegi palju vaja- mõni minut pühendumist...