Peep Laja: Eestis on suhteliselt halb teeninduskultuur

Anniki Leppik

Internetiturundaja Peep Laja (pildil) on laia kaliibriga mees, kelle sissetulekud ei sõltu tema geograafilisest asukohast ja see võimaldab tal rahuldada oma suurt reisikirge, rännates seljakotiga mööda Kesk-Ameerikat või Lähis-Ida riike.

Sa oled maailmas palju ringi reisinud ja töötanud pikalt teistes riikides. Kui kõrvutada Eesti ja muu ärimaailm, siis mis on sinu jaoks suurimad kontrastid, mis sind häirib?

Mis on Eestis suhteliselt halb - kõige halvem ei saa öelda, sest olen ka hullemat näinud - on teeninduskultuur. Kohutav! Alates restorani ettekandjatest kuni ükskõik millise ettevõtteni.
Ostsin suurest ja tuntud ettevõttest sülearvuti, mis kuumenes üle. Kaks päeva hiljem ei antud mulle selle eest raha tagasi ja hakati nõudma ekspertiisi, mille tulemus ütles, et arvuti ei kuumene üle, ehkki probleem kestis. Mind kui klienti lükati nurka ja see on võimalik vaid endises Nõukogude Liidus.

Teise näitena rentisin suvel auto. Viisin täispaagiga tagasi, kuid firmast väideti, et paak pole täis, näidik ütleb nii. Aga rentides mees ise ütles, et näidik ei tööta korralikult. Pakkusin, et sõidame bensiinijaama ja paneme kütust juurde, loomulikult ei mahtunud sinna midagi.
Igaveseks on kliendisuhe rikutud. Auto oli hea ja kõik toimis kuni nad hakkasid viimast välja pigistama. Trahviraha oli vist vaid 160 krooni ja ma olen seda lugu rääkinud tuhandele inimesele.
See on põhjus, miks firmad kaua ei püsi. Internet annab kõigile hääletoru, nii ei saa tarbijaga käituda.

Amazonist tellisin kunagi Dubaisse raamatuid, kahe kuuga need pärale ei jõudnud. Kirjutasin, kohe saadeti uued. Lõpuks sain kaks kompleti, üks oli tollis kinni. Minu sõnades ei kaheldud, sest nad mõistavad kontseptsiooni, kliendi aja väärtust. Nüüd ma ostan oma asjad sealt, sest ma tean, et kui mul on probleem, siis nad usuvad minu juttu.
Ja siis imestatakse, miks Eestis e-kaubandus tööle ei lähe. Teenindus on kehv ja hinnad kõrged.

Samasugune paralleeli võib tõmmata kodumaise toiduga: kas peaksime ostma rohkete e-ainetega kohalikku kaupa, kui võiksime kaaluda välismaist, puhtamat alternatiivi.

Loomulikult võiks kodumaist rõhuda. Klienditeeninduse kohapealt inimesel pole otseselt kokkupuudet näiteks talumehega, ta ostab selle Selveri leti pealt.
Minu teine pool on ameeriklanna, tema pere käis suvel siin. Muidu olen Eestis kehva kohtlemisega harjunud, aga kui on külalised mujalt, siis mul oli nii palju kordi häbi.

Mulle tundub, et osalt saab passiivsus teeninduses alguse hoopis madalamalt. Mõnes inimeses on loomupärast andi suhtlemiseks, teises jälle mitte.

Olen veendunud, et juhtkond saab kujundada inimesi. Kui on teenindus prioriteet, siis naeratus ja hea sõna ei maksa midagi. Meil on näiteid, kus on teenindus väga hea- näiteks Olde Hansa. See on juhtimise küsimus.

Koostöö konkurendiga? Võimalik!

Anniki Leppik

Pärnus ettevõtlusnädala raames toiminud ärihommikusöögil esines Eesti ühe suurima IT-firma Webmedia juht ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Taavi Kotka (pildil), kes rääkis konkurentidega koostöö ja sektorisisese haridustaseme arendamisest.

“IT-st räägitakse tihti kui Eesti majandust päästvast valgest laevast, aga kui vaadata lähemalt, siis sektori ekspordikäive oli aasta tagasi vaid miljard krooni,” rääkis Kotka, et tegemist on riigi eksporditurul imeväikese osaga. Põhjus peitub selles, et aastaid ületas siseturu nõudlus pakkumise ja põhjust kaugemale vaatamiseks polnud.

Nüüd on ITL võtnud eesmärgiks IT-ekspordi osa 2011. aasta lõpuks kahekordistada vähemalt kahe miljardi kroonini, kuid selle saavutamine on võimalik vaid läbi konkurentide koostöö.
Senine Andrese ja Pearu moodi kaklemine hakkab IT-firmade vahel Kotka sõnul lõppema ja edaspidi oleks Eesti firmade konkurentsivõimele abiks ühine tegutsemine. Sektoris on palju firmasid, mis on teatud vallas väga edukad, kuid välisturul läbimurde saavutamiseks tuleb osata erinevad tegevused koos tööle panna.

Vähemalt IT-sektoris on mõistetud, et konkurendile käe ulatamine on kohati ainus viis eesmärgini jõuda. “Kui meie ei suuda välisriigis müüa – näiteks pole sealne riik meie toote jaoks piisavalt arenenud või on see juba olemas, kuid nad vajaksid midagi muud – loome ikkagi positiivse kontakti ja aitame teise firma turule,” selgitas juht, et kasu saavad siiski kõik.
Heaks tavaks on saanud, et kontakti vahendamise eest saab protsendi projektikäibest ka see firma, kes kaks osapoolt tulemuslikult kokku viis.

Samas ei piisa eduks vaid riigisisesest koostööst, sest võimalus oma nime all maailmas läbi lüüa on Eesti IT-firma jaoks väga väike. Kasulik on tõestada end mõnele sama valdkonna tuntud suurfirmale ja kolida nende “vihmavarju” alla projekte teostama.
Näiteks Webmedia teeb Moldovas riigikassasüsteemi HP kaudu: HP sõlmis lepingu, Eesti ettevõte teostab. Lepingu maksumus on 30 miljonit dollarit, millest HP saab 80 protsenti, kuid 20protsendiline osalus on piisavalt suur, et selle nimel tööd teha. Otse end Moldovasse pakkudes oleks tulemus tõenäoliselt null.

Ehkki eksport on ITLi üks prioriteete, hõlmab sektorisisene koostöö ka paljusid teisi eesmärke, millest üks on IT-hariduse kvaliteedi tõstmine.
“2012. aastal hakkab tudengite arv Eestis vähenema, püsib paar aastat madal ja siis uuesti tõuseb,” selgitas Kotka. “Meie eesmärk on IT-õpilaste arv ei väheneks ja tudeng poleks kinni vaid ühes ülikoolis.”
See tähendab, et igal aastal panustavad IT-firmad miljoneid spetsialistide koolitamisesse ja välisõppejõudude kaasamisse, samuti suudetakse läbi projektirahade panustada teaduse arengusse. Abiks oleks seegi, kui gümnaasiumis muudetaks matemaatika lõpuseksam taas kohustuslikuks, sest ülikoolis IT-õpinguid alustades on tihti probleemiks nigelad teadmised reaalainetest.

“Panustame haridusse, sest sektoris loeb CV: haridus ja rahvusvaheline töökogemus, millest sõltub tulevase töötaja tunnihind,” kinnitas Kotka.

Ehkki ITLi kuulub Eesti ligi 3000st IT-sektoris tegutsevast ettevõttest vaid 48, on tegu peamiselt suurfirmadega, kes moodustavad sektori kogukäibest umbes 80 protsenti ja on mõistnud, et hiilgeaegadel suuri kasumeid teeninuna on praegu õige hetk investeerida, et valdkonna jätkusuutlikus püsiks. Ja selle nimel ei peeta paljuks konkurendiga ühe laua taha istuda.

KlienditeenindusKeskusel valmis kliendikogemuse uuring

KlienditeenindusKeskus korraldas augusti viimasel nädalavahetusel Tallinna kolmes suuremas kaubanduskeskuses kliendikogemuse uuringu, mille eesmärk oli küsitleda vahetult ostu sooritanud klienti ja lasta tal hinnata saadud teeninduskogemust.

Küsitluses eeldati, et ostu sooritanud klient on läbinud teenindusprotsessi tervikuna – sisenemisest ostuni – ja peaks olema emotsionaalselt positiivselt meelestatud.

Küsitletav hindas saadud kogemust konkreetse ostu kohta nelja hinnangu kaudu. Need puudutasid valmisolekut soovitada saadud elamust oma tuttavale; saadud kogemuse vastavust oma ootustele; kuivõrd saadud kogemus ületas ootusi ja kuivõrd see üllatas klienti positiivselt.
Lisaks uuriti, kas kaubanduskeskuse atmosfäär mõjutab tehtud valikuid ja kas klient planeerib keskust külastades oma ostu- ja teenusevajaduse ette.

Ostjad vastasid:
1. Millise tõenäosusega soovitate antud kauplust oma sõpradele ja sugulastele?

Mittesoovitamise peamisteks näitajad keskuste lõikes:

Soovitamise peamisteks näitajad keskuste lõikes:

2. Kuidas hindate teeninduse vastavust Teie ootustele?

3. Kui suurel määral pakuti Teile oodatust enam?

Küsitluses osales 398 inimest, kellest 30% olid naised ja 70% mehed.

Vastajad jaotusid viide vanusegruppi, kellest
alla 20 aastaseid osjaid moodustasid 11%,
üle 20aastased 31%,
üle 30aastased 30%,
üle 40aastased 20% ja
üle 50 aastased ostjad 8%

Küsitletavae haridus jaotus laias laastus pooleks. 45 protsenti omasid keskharidust, sama palju oli kõrgharidusega osalejaid. Kümme protsenti vastanutest olid põhiharidusega.

Uuring mõõtis KlienditeenindusKeskuse poolt välja arendatud CE-Score väärtusi küsitluses osalenud kaubanduskeskustele (CE-Score, customer experience score).
Metoodika ülesehitamisel kasutati Satmetrix Systems ja Fred Reichheld (USA) arvutusloogikat ning kvaliteediekspert Dr. Noriaki Kano (Jaapan) järgi ülesehitatud treenindusprotsessi mudelit.

Lähtuvalt valitud metoodikast joonistusid välja ilmekad kliendikogemuse joongraafikud- tekkis nii ideid kui arendussuundi.

Maailma kõige innovaatilisemad ettevõtted

Millised on maailma kõige innovaatilisemad ettevõtted? Ajakiri Fast Company koostab igal aastal edetabeli, kuhu mahub 50 maailma kõige uuendusmeelsemat firmat ja meeskonda.
Viimane pingeriga üllatas mitmete uute tulijatega, näiteks esikümnesse mahtus neli ettevõtet, keda tabelis aasta varem polnud.

Kümme kõige innovaatilisemat ettevõtet:

1) Team Obama (tabelis uus)
Aasta kõige edukam meeskond võttis kõhna, naljaka nimega poisi ja vormis temast terve generatsiooni kõige võimsama kaubamärgi.

2) Google (aasta varem esimene)
Google’il on piisavalt arrogantsi, et ehitada parim otsingusüsteem terves internetis. Nende edu võti peitub tehnoloogia ja infograafika meisterlikus kasutamises.

3) Hulu (tabelis uus)
Veebikeskkond võimaldab kasutajatel tasuta vaadata populaarseid teleseriaale ja filme.

4) Apple ( aasta varem teine)
Osaliselt tagas edu iPhone’i turuletulek. Lisaks astus firma suure sammu lähemale rohelisele mõtteviisile, muutes sülearvutite kestad taaskasutatavateks ja ekraanid plii- ja arseenivabaks.

5) Cisco Systems (aasta varem 37)
Cisco grupi ülemaailmselt äriideede genereerimise võistlusel osales 2500 meeskonda 104. riigist. 250 000 dollari suuruse peaauhinna võitis Saksamaa arvutiteadlase poolt juhitud tiim energijajaotamisteemalise töö eest.

6) Intel (aasta varem 34)
Protsessoreid tootev Intel teenis koha esikümnes tänu uuele Atom-protsessrile, mis võimaldas minisülearvutite tootmise.

7) Pure Digital Technologies (tabelis uus)
Ettevõte leiutas ühe nupuga Flip videokaamerad, mida on müüdud enam kui 1,5 miljonit eksemplari. 2008. aastal kasvatasid nad aastatulu mullusega võrreldes kolm korda ja plaanivad USAst laieneda Inglismaale, Kanadasse ja Aasiasse.

8) WuXi PharmaTech (tabelis uus)
Hiina firma on maailma kõige suurem ravimitootja.

9) Amazon (aasta varem 9)
Amazon alustas internetis raamatute müümisega, kuid tänapäeval kaubitsetakse seal kõigega alates köögiviljadest hinnaliste eheteni.

10) Ideo (aasta varem 5)
30aasta pikkuse ajalooga disainifirma pole aastakümnete jooksul oma värskust kaotanud ja suudab endiselt üllatada põnevate ideedega.

Parimate hulka mahuvad ka sellised tuntud brändid nagu Nokia, Facebook, Nintendo, IBM, Nike, Lego, Toyota jt.
Täispika nimekirja leiad siit.

Millal sa viimati kedagi kallistasid?

Anniki Leppik

Ehk oleks isegi õigem küsida, kas mäletad, millal keegi viimati sind kallistas?

USA eduka rõivakaupluse tegevjuhi Jack Mitchelli esikraamat “Kallista oma kliente” ilmus eesti keeles juba viis aastat tagasi, on leidnud tee paljude teenindusega seotud inimeste ja ärijuhtideni, saanud positiivse tagasiside ja ärgitanud muutustele. Kuid muutuseid on Eesti teenindust tervikuna vaadates endiselt häbiväärselt vähe.

Mitchell on hea jutustaja, kes põimib praktilisi näpunäiteid ilmekate lugudega oma klientidest ja töötajatest, kes on talle kui oma pere liikmed.

Tema ärifilosoofia on äärmiselt lihtne ja inimlik: kallistamine ei tähenda, et teine inimene tuleb kohmetunult enda käte vahele haarata. Me kallistame kedagi, kui paneme ta end hästi tundma. Ületame ootusi. Oskame üllatada.
Ja selleks, et efektiivselt kallistada, peab oma panuse andma terve firma juhist koristajani. Mitchell käib iga nädal, mõõdulint ümber kaela, oma kaupluses klientidega suhtlemas ja on kursis nende eelistuste ja soovidega. Sama teevad tema sisseostjad, sest klienti tundmata ei saa panna kokku neile sobivaid rõivakollektsioone.

Muidugi on paljud raamatus toodud näited pigem sobivad Ameerika mitme miljoni dollarise käibega suurettevõtetele nagu Mitchelli rõivapoed. Vaevalt mõni Eesti väikeettevõte või keskmise suurusega firma saaks endale lubada kliendile vajaliku toote teise maailma otsa transportimist ühe ööpäeva jooksul ilma selle eest tasu küsimata.

Aga kallistamist näeb sellest hoolimata meie teeninduses häbematult vähe ja sellele ei ole mingit vabandust. Kallistamisega alustamiseks pole palju vaja. Alustuseks piisab sellestki, kui teisele otsa vaadates näole sõbralik naeratus manada.

Üritasin meenutada, millal keegi mind viimati piltlikult kallistas, ületas mu ootusi ja pani mind hästi tundma.
Õnneks on mul mõned sõbrad, kes teevad seda nii tihti ja loomulikult, et nad ise ei saa arugi, et žestid on imelised ja üllatavad. Näiteks üks sõbranna tõi kord kingaparandusest ära kotitäie kingi, kui nägi, et ma ise pole nendele nädala jooksul järele jõudnud.

Aga teeninduses... R-kioski müüja, kes viskas bussipileti letile nii, et see üle putkaserva maha lendles, ei ole kindlasti kallistaja. Seda pole ka ettekandjad, kes minu lõunasöögikohas tööl on. Jah, nad ütlevad tänan-palun, aga ei tekita emotsiooni. See on elementaarne viisakus.

Ainukene inimene, kes mulle meenub, on juhataja ühes rõivakaupluses. Lisaks sellele, et tal on iga kord meeles, mida ma varem ostnud olen ("punane vöö sul juba on, see sobiks ideaalselt musta pluusiga"), milliseid värve eelistan ("sinine pole su lemmik, aga mul peaks taga olema ka üks bordoovärvi kleit") ja pakub absoluutselt laitmatuid tooteid ("kui sa vaataksid veel mõned minutid ringi, siis lähen ja aurutan mantlist selle kortsu välja"), ei pea ta kunagi paljuks küsida, kuidas tööl läheb või kas laps on kõledatest sügisilmadest hoolimata terve.
Kõike seda saadab naeratus ja silmist peegelduv siiras huvi kliendi käekäigu vastu.
Huvitav, kas ta ise ka teab, et on kallistaja?
Ma pole mitte kunagi sealt ära tulnud tühjade kätega, kui juhataja tööl on. Küll aga tulen alati, kui teda ei ole.

Soovitan Mitchelli raamatut lugeda ka siis, kui teil pole "kliente", ehkki mingil viisil oleme kõik klienditeenindajad ja müügimehed, müües esmalt ennast kui meeldivaid persoone. Kui te muud ei avasta, siis vähemalt seda, et naeratate sagedamini kui varem.

Suuremates linnades toimub ettevõtlusnädal

Anniki Leppik

5.-9. oktoobrini peetakse neljas Eesti suuremas linnas (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) ettevõtlusnädalat, mille peateema on innovatsiooniaastale kohaselt innovatsioon. Erilist tähelepanu pööratakse ettevõtjate väärtustamisele.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) koordinaatori Mehis Pärna sõnul nõuab praegune majandusolukord uuenduslikku mõtlemist: vanal viisil enam edasi ei saa. “Selleks, et olla konkurentsivõimeline, peame tegema uuendusi oma tegevustes, toodetes, strateegiates, kuid eelkõige mõtlemises,” ütles Pärna.

Euroopa sotsiaalfondist kaasrahastatava ettevõtlusnädala raames toimub Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas rohkem kui 160 seminari, koolitust, foorumit, viktoriini ja teist üritust.
Tartus, Pärnus ja Narvas kestavab ettevõtlusnädal esmaspäevast reedeni, Tallinnas on tegevused jaotatud kolmapäevale ja neljapäevale.

Pärnus on ettevõtlusnädala põhisündmuseks 8. oktoobril Tartu ülikooli Pärnu kolledžis toimuv rahvusvaheline konverents “Ettevõtluse laiendamine Läänemere piirkonnas”, päeva teisel poolel tunnistatakse Pärnu linna ja maakonna aasta parimaid ettevõtjaid.

Tartus on ettevõtlusnädala üritused jagatud erinevate teemade vahel. Esmaspäeval räägitakse loovusest, teisipäeval ettevõtlusega alustamisest, kolmapäeval koolitatakse tegutsevaid ettevõtjaid, neljapäev on lahenduste otsimise päev ja reedel keskendutakse kommunikatsioonile.
Räägitakse tootearendusest, loovusest, innovatsioonist, protsessijuhtimisest, rahastamisvõimaluste leidmisest, leidlikust turundusest raskel ajal ja paljust muust.

Narva avab ettevõtlusnädala seminariga “Innovaatika praktikas”. Suur rõhk on pandud noortele alustavatele ettevõtjatele, kellele jagatakse teadmisi ideede finantseerimisest ja korraldatakse äriteemaline mäng “Kreatiivsus, innovatsioon ja noored”.

7. oktoobril saab Tallinna ettevõtlusnädala raames Lauluväljakul peetaval toetuste teabemessil “Ettevõtja Eesti 2009” praktilisi nõuandeid ettevõtlustoetustest. Tasuta messile saab registreerida aadressil www.ettevotjaeesti.ee.

8. oktoober on Viru hotelli konverentsikeskus terve päeva ettevõtlusürituste päralt. Enim tähelepanu pööratakse innovatsioonile, kuid Vene noortele korraldatakse noortekonverents “Julge valik”. Ettevõtluspäeva lõpetab auhindade kätteandmine parimatele Tallinna ettevõtetele.

Infot ettevõtlusnädala ürituste ja neile registreerimise kohta saab siit. Kõik üritused on osalejatele tasuta.

Teine nõuanne tööotsijaile.

Kohusetundliku töötaja CV!

Korrektsus kohe esimesest CV reast on väga oluline signaal tööandjale. Nagu juba eelmises nõuandes mainisin, olen CV-de lappamisega aktiivselt tegelenud ja tean kui olulised on esimesed emotsioonid, mis tekivad Sinu eluloo kirjeldust silmitsedes.

Mis on CV-de koostamise eesmärk üleüldse? See on kõigest usalduse ja meeldivuse kuvandi loomine tulevasele tööandjale.
Nii nagu ettevõte turundab oma toodet või teenust, on tööotsija ülesandeks kõige paremal ja selgemal moel edastada endast usaldusväärne ja meeldiv pilt.

Just, me räägimegi pildist. Mis võib veel lihtsam olla enesest meeldiva ja usaldusväärse kuvandi loomisel kui lisada CV-sse oma pilt. Tööportaalide andmebaasides on tuhandeid CV-sid ja suur osa tööotsijaist ei ole kasutanud seda võimalust.
Uskuge mind, suure CV-de hulga läbitöötamisel välistatakse esimesel võimalusel pildita CV-d. Ja alles siis, kui muud võimalust ei ole, võetakse ka pildita elulookirjeldused kaalumisele. Ole esimese valiku hulgas ja su šansid suurenevad vähemalt 50% !

Kõik ei ole võib-olla kursis, miks ma seda teemat täna väga rõhutada tahan. Seepärast toon mõned näited, kuidas saab oma elulugu ja šansse ära rikkuda. Seda ei juhtu ainult noortel ja kogemusteta tööotsijail vaid ka väga asjalikel ja kõrge profiiliga tegijail.

Näiteks:
Inimesed on küllalt leidlikud, ja võib-olla ka väheteadlikud, kui asi puudutab korrektsust. CV-del olen näinud pilte, mis on tehtud näiteks koos grupiga - jääb vaid üle loota, et see kõige laiema naeratusega isik fotol ongi dokumendi omanik.

Üks neiu lisas kord eluloole tervelt 5- lehelise pildialbumi, millelt võis näha, et ta oli mõnusasti vaba aega veetmas… rannas. Meelde jäid helesinised bikiinid- igas asendis. Pean tunnistama, et vaatasin neiu CV-d mitu korda, kuid seda pigem hämmastusest ning mõtlesin isekeskis, et mis toimuks küll mõne meesjuhi peas. Kuidas ta saaks neiuga tõsist töövestlust üldse pidada, kui ametlikku suhtlemisse on kaasatud sellisel hulgal liigset infot. Sest võib-olla oli neiul tõesti suurepärased töökogemused ja haridus ette näidata. Kuid midagi pole parata- esimesel emotsioonil on määrav jõud.

Ära pane eluloo kirjelduse juurde pilti, mis on:

- Tume või udune - Siis ei ole Sind lihtsalt hästi näha, pealegi loob selline pilt masendava mulje.
- Grupipilt - sama hästi võid ka mitte panna, sest sind sealt leida oleks võimatu kui sa just silti ei kanna. Samuti ei ole viisakas rikkuda oma kaasfotografeeritavate privaatsust.
- Vaba-aja tegevusest- harrastused ja riietuse eelistused on väga erinevad- mõnele juhile võib olla ka see esimeseks korraks liigne informatsioon.
- Vananenud pilt - see võib olla esialgu küll sobiv ja meeldiv, kuid võib tuua kaasa üllatusi tööandja jaoks. Vahel on kohe aru saada, et tegemist on aastate taguse ülesvõttega kuid küllalt ebameeldiv on avastada seda fakti silmast-silma kohtudes- nagu oleks petta saanud.
- Paljastav pilt- paljastav mõiste on kindlasti kõigi jaoks erinev, kuid märksõna on privaatsed kehaosad ja voldikesed  Paljastavad udutatud ja üleposeeritud pildid jätavad tööotsijast kui kergemeelsest, edevast ja mitte tõsiselt võetavast persoonist.
- Ära pinguta üle meigi ja ehetega Rohkem küll neidusid puudutav info, kuid mine tea neid kaasaegseid mehigi. Pingutad üle „ilusa” pildiga siis võid kindel olla et tööintervjuul sa sama emotsiooni loo, pigem vastupidi.

Kuid tõepoolest halb pilt paneb CV-st mööda vaatama ja nende juurde tagasi vaatama vaid siis kui paremaid (loe: visuaalselt vastuvõetavamaid või sisu poolest sobivaid) ei leidunud.

Nõuanne:

- Pilt olgu pigem tagasihoidlik ja ametlikku laadi, sulle jääb alati võimalus ületada end intervjuul
- Naerata :), kuid olgu see naeratus loomulik
- Näovaade olgu parasjagu otse
- Parasjagu valgustatud taust

Eraldage need mõned minutid ja kroonid ning pöörduge professionaalide poole asjaliku foto tegemiseks. Olgu mobiilid kui asjalikud tahes ei ole nad loodud professionaalse pildi tegemiseks.

Fototeenuste täislahenduste pakkuja, Anu Foto on üks sellistest professionaalsetest tegijatest. Pilte saab teha nende salongides kohe kohapeal. Pildi tellimisel öelge fotograafile et vajate seda CV juurde ning te saate tellida digitaalse pildi oma e-posti aadressile kust edasi on juba lihtne pilt CV külge alla laadida.
Korralikult läbimõeldud pildi lisamisel välistad eelarvamused ja peamiseks atraktsiooniks saab olema Sinu soov kandideerida ning Sinu oskused ja kogemused.

Õppigem klassikutelt !

Parimate tervitustega,

Marge Pisa

Eesti Pank: majandus on kosunud kiiresti

Eesti Pank avaldas täna majanduskommentaari, mille järgi võib valitsussektori puudujääk sellel aastal suureneda veel miljardi või rohkema krooni võrra.

Eelmise aasta sügisel lahvatanud üleilmse kriisi järel on Eesti majandus kohanenud uute oludega kiiresti. Kui Eesti suudab täita kõik Maastrichti kriteeriumid, et võtta euro kasutusele 2011. aastal, siis on loodud head eeldused majanduse uueks kasvutsükliks.

Eesti majanduslangus hakkas teises kvartalis aeglustuma ja majanduse areng oli aasta esimesel poolel Eesti Panga kevadprognoosiga üldjoontes kooskõlas. Nõudlus oli nii Euroopas kui ka mujal maailmas esimesel poolaastal mõnevõrra nõrgem Eesti Panga kevadprognoosi koostamise ajal eeldatust.

Viimastel kuudel on aga ilmnenud järjest rohkem märke majanduskasvu taastumisest. Eesti ekspordinäitajad on mõnevõrra paranenud, mis lubab arvata, et koos välisnõudluse taastumisega hakkab suurenema ka Eesti eksport. Eesti Panga kevadprognoosi põhistsenaariumi paikapidamiseks peab majanduskeskkond aasta teisel poolel välisnõudluse toel mõnevõrra paranema.

Kõik peamised majandusnäitajad viitavad sellele, et Eesti majandus on uue olukorraga kiirelt kohanenud. Tarbijahinnad on alates möödunud aasta lõpust alanenud ja teises kvartalis oli tarbijakorv 0,3 protsenti odavam kui aasta tagasi. Suured muutused on toimunud ka tööturul, kus kohandumine leiab aset nii hõive kui ka palkade kaudu, aidates ettevõtetel kulusid kontrolli all
hoida. Jooksevkonto oli esimesel poolaastal ülejäägis, ulatudes 2 protsendini sama perioodi SKP suhtes, mis osutab riskide vähenemisele.

Pankade viivislaenude mahu kasv on viimastel kuudel aeglustunud, ent nii nagu esimesel poolaastal, kujuneb ka aasta teises pooles pangandussektori tegevus tervikuna kahjumlikuks. Rahvusvahelistel rahaturgudel valitsevate intressimäärade ja riskihinnangute juures ning Eesti majanduse hetkeseisu arvestades on selline tulem ootuspärane.

Eestil on vaja tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus ning selle abil taastada võimalikult kiiresti investorite usaldus. Seetõttu on valitsus võtnud põhjendatult eesmärgiks hoida koondeelarve puudujääk käesoleval ja järgmisel aastal 3 protsendi tasemel SKP suhtes.

Valitsussektori eelarve puudujääk on viimased kolm kvartalit järjest olnud Eesti jaoks harvanähtavalt suur. Varem kogutud reservide kasutuselevõtt on küll majanduslanguse sügavust vähendanud, kuid majanduse kasvuvõime taastamiseks peab eelarvepuudujääki vähendama.

Kuigi valitsus on astunud mitmeid samme eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks, tuleb võtta lisameetmeid, et valitsussektori eelarve puudujääk ei ületaks 3 protsenti SKPst. Eesti Panga varasemate hinnangute kohaselt oli kevadprognoosi põhistsenaariumi järgi vaja eelarvepositsiooni täiendavalt parandada ligikaudu 1,5 miljardi krooni ulatuses.

Viimastel kuudel on suurenenud oht, et kohalike omavalitsuste, muu valitsussektori ja tööpuudusega seonduvad oodatust suuremad kulud ning mittemaksuliste tulude väiksem laekumine võivad suurendada valitsussektori puudujääki veel 1–1,5 miljardi krooni võrra.

Paindlik hinnakujundus murrab jalgpalli

Anniki Leppik

See, mida tegi Eesti jalgpalliliit vahetult enne sajandi suurmängu - alandas Eesti-Brasiilia pallilahingu pileti hinda poole võrra - ajas suure osa tõsiseid vutifänne tulivihaseks.

Nimetagem seda dünaamilise hinnakujunduse ekstreemseks äärmuseks, kuid maailma mõistes pole hetkeoludele vastavas toote- või teenuse maksumuse kujunemises midagi ebaharilikku.

Paindlik hinnakujundus on enamikule inimestest tuttav lennupiletite broneerimissüsteemist- edasi-tagasi reis võib ühel päeval maksta teatud summa ja järgmisel olla poole odavam või kaks korda kallim. Kompaniid laveerivad osavalt selle vahel, kuidas kasseerida inimestelt võimalikult palju raha, kuid samas realiseerida toodet või teenust maksimumilähedaselt.

See on ainukene viis õhureise toimivatena, kuid endiselt mitte alati kasumlikena hoida. Kui inimene TÕESTI peab teatud kuupäeval jõudma näiteks Brüsselisse, siis on ta valmis maksma selle eest kõrgemat hinda. Kui eesmärk on vaid kohale saamine, tahab ta kulutada võimalikult vähe raha.
Kui mingil seletamatul põhjusel tahavab terve lennukitäis inimesi jõuda kindlal päeval Brüsselisse, siis on see lend ootamatu võimalus kasumi teenimiseks, küsides suurenenud nõudluse arvelt kas või murdosa võrra kõrgemat tasu. Samas on kasulik odavamalt välja müüa istekohad, mis muidu tõenäoliselt tühjaks jääksid.

Lennunduses on selline süsteem toimiv ja mingil määral arusaadav kõigile reisijatele, kuid endiselt tundub kummaline sarnase valemi kasutamine paar nädalat tagasi toimunud Eesti-Brasiilia jalgpallimängul.
Fännid pettusid, sest kellele ei teeks meelehärmi, kui kartuses kohast ilma jääda soetati pääse esimeste seas hingehinnaga ja nädal enne sõpruskohtumist ilmnes, et rabelemiseks polnudki põhjust- tänu viletsale piletimüügile alandati nende hinda tervelt poole võrra.

Ühelt poolt tuleb aru saada vutisõpradest, kes hinnast hoolimata alati koondisemängudel fännitribüünil istuvad. Nende lojaalsust oleks justkui petetud. Teisalt ei olnud ka jalgpalliliidul võimalik kümnetes riikides ülekantava telepildiga sõpruskohtumist näidata pooltühjade tribüünidega.

Eesti jalgpalli mõistes oli tegu enneolematu, kuid Ameerika Ühendriikides on seni pandumatult jalgpallipääsmete süsteemile otsustatud läheneda senisest märksa loomingulisemalt.
San Francisco Giants katsetab sellest hooajast tarkvara, mis võrdleb piletimüüki, ilmaennustusi, eelolevate kohtumiste mõjukust ja teisi tegureid, mis aitavad otsustada, kas meeskond peaks enne mängu piletihinda tõstma või langetama.
Näiteks kui Giants võidab mõne olulise kohtumise, kerkib automaatselt järgmise mängu pääsmete hind. Kui ilmaennustus lubab ürituse päevaks lausvihma, on see põhjus järeleandmisi teha.

Valdkonnaspetsialistid usuvad, et kui tarkvara probleemideta tööle saadakse ja see mujalegi levib, on läbi aeg, mil pääsmete maksumust korrigeeriti sektorite ja istekohtade paigast tulenevalt. Mänguruumi on, sest uuringud näitavad, et mustal turul on fänn nõus maksma hinnatud kohtumise eest mitu korda rohkem raha kui fikseeritud hind.

Giants’i eksperiment puudutab esialgu vaid 2000 istet staadionil olevast 41 000st ja tulemused õigustavad ennast. Toimunud 17 kodumängu ajal on paindlikult kujundatud hind aidanud tõsta piletite müüginumbrteid 20 protsenti võrreldes eelmise hooajaga. Igale mängule müüdi ligikaudu 500 piletit varasemast rohkem.

Krediidiinfo avas eraisikutele veebikeskkonna

Anniki Leppik

Sellest nädalast on eraisikutele ametlikult avatud Krediidiinfo uus veebikeskond E-Seif, mille eesmärgiks on pakkuda inimestele suuremat kindlustunnet oma rahaasjade korraldamisel.

E-Seif on loodud vastutustundlikule inimesele, kes soovib oma rahaasjad korras hoida ja hindab otsuste tegemisel kontrollitud ja usaldusväärset infot. Inimene saab kiirelt ülevaate eelkõige enda, aga ka teiste eraisikute ja ettevõtete rahaasjadest. Varem eraisikutel selline
võimalus puudus.

Teiste eraisikute ja ettevõtete tausta kontrollimine on seaduspärane ja rutiinne tegevus, mille eesmärgiks on vältida suurte riskidega seotud rahalisi tehinguid. Juba esimeste tööpäevade jooksul on olnud populaarsemad E-Seifi poole pöördumise motiivid näiteks üürniku taustaga tutvumine, reisibüroode tausta uurimine ettemaksu korral, kaupluste ja e-keskkondade tausta uurimine ning tööandja tausta uurimine töölevärbamisel.

E-Seifi keskkonnas saab inimene teha päringuid ka enda kohta: vaadata ja likvideerida oma maksehäireid, kontrollida kinnistute staatust ning ettevõtlusega seotud tausta.

Esmakordselt on eraisikutel võimalus saada jooksvalt sms ja e-posti teateid tema kohta avaldatud infost Maksehäireregistris ja Ametlikes Teadaannetes.

E-Seif asub aadressil www.e-seif.ee. Keskkonna kasutamine eeldab isiku tuvastamist kas ID-kaardi või pangalingi kaudu.

Analoogsed keskkonnad töötavad edukalt Soomes, Taanis, Norras ja mujal maailmas.

Nokia kui Soome haridussüsteem ehk majanduskriisist välja

Anniki Leppik

Taasiseseisvumisest peamiselt tõususuunas liikunud Eesti majandus seisab Eesti Panga hinnangul sellel aastal silmitsi enam kui kümneprotsendilise langusega, mille põhjuseid võib minu arvamuse järgi otsida nii riigi ajaloost, maailmamajanduse kriisisituatsioonist ning poliitilisest ebaküpsusest.

18 aastat tagasi taasiseseisvunud Eesti sai langenud Nõukogude Liidult pärandina kaasa kommunistliku majanduse ümberorienteerumise vajaduse. Majanduse muutumisega koos tuli ka finantsturgude avanemine. Meie viimaste aastate majanduskasv on üles ehitatud maailma rahaturgude küllastusest tingitud laenurahale, mis jõudis nii erasektorisse, maksudena riigi rahakotti ja selle läbi kohalikesse omavalitsustesse. Sõi end nagu vähk iga pisimagi rakuni ja on visa organismist kaduma.

Laenamises ei ole iseensest midagi halba, kui seda teha läbimõeldult ja vastutustundlikult. Meie probleem seisneb selles, et odavalt saadud finantsvahendeid kasutati peamiselt tarbimiseks, kuid neid ei investeeritud majandusele lisandväärtuse tootmiseks.
Nüüd on kraanid kinni ning sadu aplaks muutunud ettevõtjaid ootab ees pankrot ja mahajäävad miljonivõlad. Eriti teravalt annab see tunda ehitus- ja kinnisvarasektoris, kuhu laenuraha sissevool oli üks suuremaid ja ka kahjud kõige ulatuslikumad. Nende maksejõuetuks kuulutamine kasvas möödunud aastal varasemaga võrreldes mitmekordselt ja paremaid tulemusi pole oodata ka tänavu.

Meie põhjanaaber Soome seisis sarnase probleemi ees 1990. aastate alguses, kuid majandust tabas ränk tagasilöök, mida kroonis marga devalveerimine. Sellega muudeti küll hinnad ajutiselt madalaks, kuid Soome sai üsna ruttu aru, et vaid odavusega ei löö ja edasiminekuks peab leidma lisandväärtusi.
Soome tõmbas 90. aastate alguse kriisist välja Nokia, kes hakkas jõudsalt arendama IT-valdkonda ning sama tehti ühes olulisemas majandussektoris metallitööstuses. Varem müüs Soome metallitooteid kvaliteedi mõttes vähenõudlikule Nõukogude Liidule, kuid Lääne-Euroopasse murdmiseks tuli oluliselt kvaliteeti parendada.
Sellega saadi hakkama ja ehkki Soome on tänavu samuti kistud majanduslanguse keerisesse, on varem tehtud vigadest õpitud ning praegu on tagasilöögi põhjuseks pigem maailmamajanduse vilets olukord kui siseriiklikud vead.

Eesti-sugune väikeriik sõltub suuresti ekspordist ja seetõttu ei saa lisandväärtuse tootmisest üle ega ümber, et püsida maailmaturul konkurentsivõimeline. Kahjuks ei saa igavesti rinnale taguda ja öelda, et meie leiutatud on Skype, kuigi paraku on see pea ainus asi, mida tunnevad ühtviisi nii jaapanlased, ameeriklased, austraallased kui sajad teised rahvad üle maailma.
Kuna me oleme arvult väike, ei suuda me konkureerida majandusharudes, mis nõuavad inimmassi ja suuri looduslikke varusid, sest kaeva Pärnu lahes palju tahad, naftat sealt tõenäoliselt ei leia.

Sellepärast tuleks meie majandus orienteerida sektoritele, mis nõuavad teadmisi ja kvaliteetset tööjõudu, et inimesed oleksid hõivatud kõrgema hinnatasemega harudes. See omakorda tekitab vajaduse praeguse haridussüsteemi muutmise järgi. Näiteks IT-sektor on Eestis näidanud positiivseid märke ja teinud kiire arenguhüppe, kuid tammub praegu ühe koha peal, sest spetsialistide teadmistest on viimane välja pigistatud.
Et uuesti liikuma hakata, tuleks leida ressursse hariduskvaliteedi tõstmiseks, mis tähendaks tõenäoliselt välisõppejõudude sisseostu. Kuidas pärast kõrgelt haritud infoturbe spetsialiste Eestis hoida on juba hoopis teine teema.

Täna, mil me seisame ees jätkuvalt kasvama tööpuuduse, ettevõtete laostumise ja elatustaseme langusega, ei ole näha ka riigipoolseid samme selleks, et majandust uuesti tõusujoonele pöörata. Mulle tundub, et maksude ümberjaotamise näol tegeletakse praegu raha ühest taskust teise tõstmisega, mitte ei mõelda sellele, kust tulu juurde saada.

Erinevalt paljude riikide, sealhulgas Eesti, arvamusest pole maksud vaid eelarveaukude täitmise vaid ka majandust stimuleeriv vahend. Selle teema on hästi lahti seletanud Regani administratsiooniaegne majandusteadlane Arthur Laffer, kelle järgi nime saanud Lafferi kõverasse kiputakse küll kohati skeptiliselt suhtuma, kuid mis näitab ilmekalt, et suurem maksukoormus ei pruugi tähendada suuremaid tulusid.
Pigem mõjub majandusele ergutavalt maksukoormuse vähendamine, mis innustab tööle, soodustab ettevõtlust ja hoiab stabiilsena või vähendab väljarännet, sest inimesed ei tööta ega investeeri selleks, et maksta makse.

Selge on, et valitsus ei saa sundida Saaremaa kindameistrit oma käpikuid välismaale müüma ning käskida Kabli pagaril toota külmutatud pirukaid, et neid konteinerites näiteks Saksamaa restoranidele eksporditaks, kuid läbi riiklike programmide ja toetusvõimaluste on ettevõtjaid siiski võimalik innustada panustama arengusse ja haridusse.

Tõsi, EASi kaudu küll rahastatakse ekspordivõimalusi, kuid paljud firmad on ette heitnud programmi jäikust ja suuri kulutusi taotluste esitamisel, millega nullitakse väiksemate ressurssidega ettevõtete võimalused üldse abikatlale ligi pääseda.

Ka soomlaste Nokia on riikliku majandusprogrammi tulemus, mitte tühermaale istutatud ettevõte. Toomas Kuuda Eesti kaubandus- ja tööstuskojast on väga tabavalt öelnud, et Nokia pole mitte mobiiltelefonid, vaid Soome haridussüsteem.

Mänguilu ja -valu müügipsühholoogias

Anniki Leppik

Ajakirja Times poolt maailma saja mõjukama inimese sekka arvatud Taani brändikonsultandi Martin Lindstromi sõnul jätab praegune maailmas leviv majandussurutis iga tarbija mällu jälje ja mõjutab nende ostueelistusi ka edaspidi.

„Kui ikoonid, mida oleme pidanud stabiilseteks, nagu Lehman Brothers, kukuvad kokku, hakkavad inimesed kõiges enda ümber kahtlema,“ selgitas brändikonsultant ajakirjale Times. „Nüüd, kui maailmamajandus näitab mõningaid paranemise märke, ei jookse kliendid poodidesse ja hakka ostma nii nagu poleks majandussurutist kunagi olnudki.“ Kliendid eelistavad praktilisi asju, mis parandavad mingil viisil nende elukvaliteeti.

Muuda olemine mugavaks

Linstromi kinnitusel paneb raske aeg firmasid mängima klientidega psühholoogilisi mänge, mis on minevikus nähtust täiesti erinevad.
Majandussurutise ajal leidub rohkelt firmasid, kes eeldavad, et klientidel pole raha, kuid pikapeale on hakatud aru saama, et see pole languse põhjuseks. Klientidel on endiselt raha - vähemalt paljudel nendest - aga nad ei kuluta seda kartuses, et võivad selle tulevikus kaotada.

Sellepärast üritavad firmad sihtida täpsemalt, et inimesed tunneksid end raha kulutades mugavalt. Brändikonsultant toob hea näitena autotootja Hyndai, kes lubab kliendil ostetud auto tagastada, kui inimene aasta jooksul pärast ostu sooritamist töötuks jääb.
Teisena kiitis ta moebrändi Louis Vuittoni strateegiat, kes toodab kahte pidi kantavaid kotte- ühelt poolt mustad ja teiselt poolt punased- ning turundades rõhutakse sellele, et klient saab ühe hinna eest kaks kotti.
Paljud firmad on oma kaubamärkidest rääkima hakates keskendunud pigem mineviku headele aegadele kui olevikule, sest inimesed tunnevad ennast nii turvalisemalt.
„Louis Vuitton seda praegu teebki. Nad reklaamivad oma tooteid läbi erinevate näitlejate, kes pole enam kuumad ja pilditavad neid kohtades, mis olid populaarsed 50ndatel ja 60ndatel aastatel. Klient tunneb nii, et ostab tüki minevikku ja sellega koos ka kindlustunde,“ selgitas Lindstrom.

Leia kliendile vabandused

Lindstromi meelest on praegu aeg, mil firmad peavad toodet müües suutma kliendile ette sööta argumendid ühe või teise ostu põhjendamiseks kõrvalseisjate ees.
„Kui naine ostab selle kahepoolse Louis Vuittoni koti, siis on väga keeruline lahti saada süütundest, mis teda poes tabab. Ta peab minema koju ja mehele selgitama, miks ta surutise ajal sellise väljamineku tegi. Nüüd on ettevõtte ülesanne talle eelpakendatud vabandus koju kaasa anda.
Naiste puhul on olemas kaks poolt- ühest küljest nad langetavad ostud emotsionaalset, sest just see kott muudaks nad seksikamaks, populaarsemaks või milleks iganes. Teiselt poolt mõtlevad nad ratsionaalseid argumente kodus ootava mehe jaoks. Nüüd kui mees nina kirtsutab, saab naine öelda, et ta ei osta järgmised neli aastat ühtegi kotti, sest see on kahepoolne ja sobib igaks elujuhtumiks,“ räägib Lindstrom. „See ei ole loomulikult tõsi, aga sellel hetkel naine suudab meest veenda ja usub ennast ehk isegi.“

Brändispetsialisti sõnul töötab sama valem ka vastupidiselt. Tänapäeval on maailmas 60 protsenti kõikidest autoostuotsustest langetatud naiste poolt. Kui naaber küsib mehelt, miks pere just sellise sõiduvahendi soetas, ei saa mees vastata, et abikaasale meeldisid sedaani ilusad roosad istmed, sest see oleks justkui tunnistamine, et peres on püksid naise jalas. Selle asemel ütleb ta, et nende uuel autol on maailma kõige kiiremini sulguvad elektriaknad ja naaber noogutab tunnustavalt. Sellel pole küll mingit pistmist auto funktsionaalsusega, kuid tegu on kõige ratsionaalsema argumendiga, mille autofirma talle müügiprotsessis kaasa on andud, et ostu õigustada.

Soovitused tarbijale

Kuid lisaks sellele, et Lindstrom on hinnatud nõustaja ettevõtete juures, suudab ta jagada praktilisi näpunäiteid ka tarbijatele, kes soodusmüükide virr-varris ei suuda vastu panna kiusatusele raisata raha, mida tal tegelikult kuskil mujal vaja oleks.
Lindstrom soovitab ära unustada pangakaardid ja arveldada sularahas, sest niimoodi tunduvad kõik kaubad kallimad. Inimene hakkab arutlema, kas tal asja tõesti vaja on ja loobub, kui end veenda ei suuda.
„See on trikk number üks. Trikk number kaks on kiusatusi edasi lükata ja asjadest distants võtta. Kui sa lähed kotti ostma, siis kuldreegli järgi tuleb endale meelde tuletada, et kui sulle välja valitud kott väga meeldib, suudad sa päeva kannatada, homme tagasi tulla ja selle ära osa,“ rääkis mees. „Uuringud on näidanud, et 60 protsenti tarbijaid ei osta kotti või autot päev hiljem lihtsalt sellepärast, et emotsioonid on nii palju juhtunud, et nad ei suuda poodi tagasiminekut õigustada.“
Samuti on tema meelest kauplusesse minnes mõistlik lapsed koju jätta, sest inimesed kulutavad supermarketis koos lastega 40 protsenti rohkem raha kui üksinda käies. Lapsed oskavad vajutada õigetele nuppudele ja tekitada emas-isas süütunnet, et soovitud komm või mänguasi kätte saada.

Valulik hirmufaktor

Kui Lindstromi majanduslanguse ajal miski murelikuks teeb, on see osade ettevõtete taktika rõhuda müügipsühholoogias hirmu peale. „Surutise tingimustes tõuseb hirmutunne inimeses üüratult kõrgele tasemele. Ameerika Ühendriikides on reklaamijad hakanud aina jõudsamalt inimeste paanikanupule vajutama,“ selgitas spetsialist. „See trend on alles pead tõstmas ja tulevikus näeme üha rohkem ettevõtjaid, kes klientide mõjutamiseks kasutavad hirmufaktorit. Nad ehitavad müügi üles strateegiale, et kui inimene nende toodet ei osta, juhtub peagi midagi väga halba. See tundub mulle väga hirmuäratav.“

Teade!

Muutus klienditeeninduskoolituse kuupäev.
Uus aeg on 5. september 2009. Algusega kell 10:00, Laki tn 15.

Küsimuste korral kontakteeru julgesti!
marge@teenindus.ee või
mob: 533 13 435; 534 70 965
Tel: 6585 410

Esimene soovitus tööotsijale
Kuidas vältida eksimist kohe esimesel võimalusel?


KlienditeenindusKeskus on inimesi tööle värvanud vaat et juba 9 aastat ning see on alati olnud igati põnev ja elamusterohke tegevus. Kohtud uute huvitavate inimestega , loed põnevaid karjäärikäike Cv-des ja püüad aru saada tööotsija ootustest.

Selle tegevusega on mulle meelde jäänud ka mõned seigad, mis võivad osutuda mõrudaks pureda eelkõige just tööle kandideerijale endale.

Meenub kohe üks meeldiv naisterahvas, kes soovis kandideerida tööle, mis on seotud inimeste ning protsesside analüüsimisega ning kommentaaride esitamisega. Telefonitsi vesteldes oli daam optimistliku olekuga, esitas asjatundlikke küsimusi ning jättis hea mulje.
Jutuajamise tulemusena leppisime kokku, et vahetame infot e-posti teel. "Jah, palun kirjutage mulle aadressil psühhopaat02@mail.ee" !!! Jah, lugesite õigesti- psühhopaat.

Mis te arvate, milliseid tundeid Teid valdavad kui Teile edastatakse selline e-aadress? Kas jääb alles positiivne imago mis õnnestus luua vesteldes või tekitab see aadress Teis mõtteid kahestunud isiksusest.... mida ta sealt käekotist nüüd otsib...? Kas see võiks ollagi ..... ?

Õigus. Peas hakkasid keerlema õige kummalised mõtted.
Miks peaks üks normaalne inimene end niimoodi nimetama?
Ehk on tal selleks ka reaalselt põhjust?

Mitte kuidagi ei saanud ma enam sellest faktist mööda vaadata, olgugi, et kutsusin daami ka vestlusele nagu lubasin. Kuid sinnapaika see jäi kuna ei suutnud usaldada tööd inimestega isikule, kes end vabatahtlikult „psühhopaadiks” tituleerib.
Mõned huvitavad nopped veel, fantaasia jääb juba lugejale: seksikiisu@...; paugupriit@...; fu***gthing@...; blondiin@...; kurikaspar@...; hannibal666@...; muidumees@...

Esimene soovitus:
Loo omale ametlik e-aadress, mille üle kordamine ei tekitaks piinlikkust ega kaksipidi mõtlemist ei Sinus ega su vestluspartneris.

Kindlasti oled harjunud oma e -aadressiga ning tõenäoliselt kujundasid seda isikupäraseks, et jääda meelde sõpradele. Ametlikes suhetes aga on olulised kõik detailid, mis on sinuga seotud. Tööpakkujal on Sinu kohta vaid kahvatu A4(heal juhul paar lehekülge), vahest Sinu pildi ja kogemuste lühikirjeldustega. Ta loeb ja uurib läbi iga rea ning analüüsib mida oled kirja pannud. Seda selleks, et luua ettekujutus tulevasest töökaaslasest või alluvast- tajuda reaalset isikut.

Olen kindel, et eelpool toodud enesekirjeldustega hiilanud inimeste šanss saada müügijuhiks või kliendihalduriks vähenes oluliselt. Mõlema ameti juures on ju esmatähtis esinduslikkus ja hea maine hoidmise oskus. Kuidas ta saaks sellega hakkama tööl, kui ei hooli oma mainest ametisuhtluses, muidugi ka eraelus?

Lahenduseks on tänapäeval erinevad keskkonnad või aliased keskkondades. Üks võimalus on seda teha hot.ee või ka gmail.com keskkonnas, kus saad liita oma postkastiga lihtsalt uue aadressi, ehk luua olemasolevale kirjasalvele aliase (lisanime). Soovitan võimalusel panna oma päris nimi (nagu on öelnud kirjandusteadlane Peeter Olesk-„Eestimaal peaks igaüks julgema esineda oma nime all”), kas eraldades nimed punktiga või mitte, kuid võimaluste puudumisel ei ole hullu kui lisada sinna otsa numbrikombinatsioon.

Näiteks:
kui oled juba postkasti sisse loginud, siis nupu kõrval LAHKU on nupp SEADED, mine sinna. Nüüd on sul võimalik muuta/kustutada/lisada alias oma postkastile. Ja siit edasi lisadki -aliaseks paned uue e -aadressi ning nimeks oma nime.
Ainus muutus avaldub siis kui soovid vastata ametikirjadele. NB! Kui olete loonud mõned aliased siis kirja päises, SAATJA lahtris on rippmenüü. Sealt valid kelle nimel soovid kirja välja saata.
Posti haldamine ja sisselogimine jääb samasse kohta ja sama lihtsaks nagu enne. Muutub vaid see, et „ebamaise olendi” asemel saabuvad kirjad kenasti ettevõtte tulevase tubli töötaja, mari.maasikas@... kirjakasti. :)



Päikest järelejäänud suvesse ja peatsete mõttevahetusteni!
Marge Pisa



PS!
Soovid rohkem ja kiiremini? Karjääriabi saab ka SIIT!
KIRSS TORDIL! Juba pikalt täiskasvanuid koolitades oleme tihti saanud tagasisidet, et olulised küsimused kipuvad tekkima peale programmi läbimist ning hea nõu kuluks siis marjaks ära. Seda arvesse võttes pakume kõigile koolitustel osalejatele järel-konsultatsiooni/ coachingut

Kogemuste kolmik

Marge Pisa

Panin spontaanselt kirja kogemuste kolmiku, mille võib kokku võtta ka numbrite armastajale kenamaks valemiks: paindlikkus + asjatundlikkus = emotsioonid.
Emotsioonid aga juhivad meid tegevusi kordama või vältima. See aga on juba asi mida tahame kindlalt kontrollida kui tegu on majanduslikult püsivat kasumit taotleva ettevõttega.

PAINDLIKKUS. Turg ei ole juba ammu enam teenuste ja toodete põhine. Sinu tootel/teenusel ei ole ju enne väärtust kui keegi selle eest reaalselt oma rahaga maksnud ei ole. Seega on oluline teada, mida räägivad, vajavad ja tunnevad sinu kliendid. Katsu kedagi mitte kasti pressida.

Hea on vaadata ilusaid loosungeid , mis pakuvad täiuslikke lahendusi koosnedes moodulitest 1; 2; 3 ;4 ;5…. Ja palju muud. „Õnnelikud ja hoolitsetud inimesed on selle toote tarbijad“: mõtlen. Mul paraku aga on soov , mis koosneb vaid 1;1 ja 4-st näiteks…Kust küll sellist firmat leida , kel selline pakett? Päris kindlasti ongi asi nii, et niipalju kui on inimesi niipalju on soove

ASJATUNDLIKKUS. Ühest küljest on infoajastu meie elu märkimisväärselt kiiremaks ja lihtsamaks teinud, kuid teisalt on pugenud põue ka ebakindlus ja väike saamatuse tunne. Iga algav päev võib kaasa tuua täiesti uue absoluutse tõe sellest( enamjaolt ka toob), mida vajame ja mis on kvaliteetne. Seetõttu oleme sunnitud otsima kinnitust- kas, see mida olen seni kasutanud on endiselt hea ning kui hea ikkagi on uuem lahendus. Teisel viisil ei müü enam midagi maha.
Meenub oma kogemus. Oli kord teatud elektroonika seadet väga vaja ja ka hea eeltöö tehtud. Kuid kiire, sünnipäevale minek, vaja veel valida pakett(mis 99% kaela määritakse) ja lepingule alla kirjutada… 3 kuud vaidlesin klienditeenindusega arvete asjus tagantjärgi. Nii palju kui ma ka ei teoretiseeri, olen tihti reaalselt ikka kliendina abitu kuna mul puudub selles valdkonnas professionaalne taust, et ennetada vääriti arusaamisi. Küsige üle ja paluge kinnitust, selgitage. See, millega kiirelt korra ühele poole saadud, võib mõlemale veel pikka aega peavalu valmistada.

EMOTSIOONID Klient mäletab alati talle antud lubadusi kuid faktidest enam mäletab ta emotsioone.
Niipalju kui olen vestelnud oma klientide ja tuttavatega, olen kuulnud üsna sarnaseid mõtteid seoses kauba- ja infomaastikul orienteerumisega:“ Läksin reklaami järgides kohale kuid ei leidnud ettevõttest eest midagi, mis meenutaks enam seda mällu jäänud emotsiooni. Lubati maagiat, kvaliteeti, professionaalsust või tähelepanelikkust- või kõiki koos “
Ma isegi kord valisin välja firma, reklaamis olid väga lahedad inimesed ja ideed. Kohapeal, aga lugu hoopis selline, et heitunud näoga ja ülemeigitud keskkooliõpilane loeb mõtteis meie- isa- palvet, et ma jumala eest midagi küsima ei hakkaks. Ei hakanud ka. Oluline on see, et töötaja tajub vastutust ja oma rolli ettevõttes, see kõneleb see sellest, et ma tõepoolest ajan asju firmaga mitte konkreetse isikuga isiklikul pinnal.

Aga kas sina tead milliste kogemuste osaks saavad sinu kliendid?

Kirjutamiseni :)

STOP selling what you have...

"STOP Selling What You Have,
Start selling what they need!"
Marge Pisa

Kiire sagin Victoria raudteejaamas Londonis.
Silt, õigupoolest 2x3 meetrit lai plakat, mida vaadates seisatanud olin, ütles mulle just seda: kallid ettevõtjad, lõpetage OMA asjade müümine…

Julge kuid ääretult tõene üleskutse minu meelest.

Tõepoolest, kui kunagi sai tootmist alustatud mingi kindla vajaduse eksisteerimisel, siis olukord praegu on selline, et valmis on tehtud hunnikutes tooteid mida ei ole kellelgi vaja- need on poodides ja inimestel kodudes. Lisaks on enamusel meist raudselt hulk mõttetuid liitumisi, kaardikesi ja pakette, mida me pea kunagi ei kasuta. Mõeldes tagasi sellele kui palju lugematuid tunde olen ma olen kulutanud orienteerudes arutus hulgas asjades/teenusepakkujates ja lõpuks ostnud vahel ka mitu toodet ühe vajaduse katmiseks. Sellise tulemuse juures ,isegi kui ettevõtte jättis sümpaatse mulje, ei taha ma sinna enam valiku võimalusel tagasi minna kuna tunnen end petetuna.

Minu tähelepanek. Väga -väga harva olen kohanud teenindajaid kes oskavad küsida õigeid küsimusi, et leida sobivaim lahendus. Küsimisel ja küsimisel on selge vahe. Lähenemine: " Kõik nii nagu klient soovib.." ei ole kaugeltki lahendus kuna klient ei tea üldiselt asja tehnilisest poolest tuhkagi ja soovib võibolla enda jaoks täiesti mõttetut toodet. Ta ei tea seda kohe makstes vaid tõdeb seda hiljem kasutades ning tõstab teiste tarbetute kalliste asjade juurde tolmu koguma. Tarbetu kulutus aga süvendab usaldamatust ja pettumust toote/teenuse pakkuja suhtes. Selline klient ei taha tavaliselt rohekm kulutada ei oma aega ega närvi, et seda ebaõnnestumist teile serveerima tulla. Ettevõte ei näe samas aga kasutama potsentsiaali kuna statistika näitab kenasti "ülirahulolevaid kliente". Paneb mõtlema.

Miks peab see nii olema, et pean ise tõsiselt vaeva nägema, et mitte langeda ükskõikse või nn. peedistava müügi ohvriks? Päris kindlasti ei ole ma ainus, kes sellise küsimusega silmitsi on seisnud.

Mida laiahaardelisemaks muutuvad kitsad majanduslikud tingimused seda karmimalt toimub totaalne kainenemine plastikkaardi ja mõttelise raha kulutamise rallist. Nagu liiga kauaks karusellile jäämine- adrenaliini asemel jääb sulle tühi rahakott ja ebameeldiv peapööritus.

See on minu kui rahakulutaja väike vaatenurk. Mina iseeneset olen lihtsalt üks miljonist, kel on mingi soov ja kelle pärast maailma asjad oma suunda muutma ei pruugi hakata. Või ühtteist hakkab ...kui leidub veel 50 000 sarnast mõtet ja hakkaja pakkuja kel oskuslik lähenemine ?

Teadagi,et raha maailmast otsa saanud ei ole. Samamoodi ei ole lakanud eksisteerimast ka erinevad vajadused. Seega niimõndagi saab veel ära teha.

Viskan õhku kaks tähtsat küsimust.

Kuidas panna olemasolev raha liikuma ?
Kuidas leida oma kliendid turult ?

Ning otsin vastuseid juba järgmises kirjatükis...

Kuidas olla õnnelik

Igal ajal on oluline osata olla õnnelik, sest vaid optimistlik inimene oskab leida lahendusi olukordadele.

Roger Dargliton alustas oma kodulehele http://www.rogerdarlington.me.uk/ koguma inimeste soovitusi kuidas saada ja olla õnnelik. Suur hulk nendest ideedest oleme toonud siin ära ka Sulle lugemiseks. Saame seda loetelu Sinu abiga täiendada. Nii, et kui Sul endal on mõni tore õnnenipp, siis ole hea ja anna sellest meile teada. Saame seda nimistut veelgi täiendada.

• Ilmselt kõige olulisem kõigest – hoia oma tervist. Miski ei ole väärtuslikum kui sinu tervis


• Põhiline on tunnetada, et õnnelikkus on mõtte seisund, mida sa saad vaid sina muuta


• Tähtsal kohal on kooselu inimesega, keda armastad ja austad ning kelle tunded sinu suhted on samad. Suudle, kallista ja tee sageli komplimente väikeste kingitustega


• Kindlasti suurendavad õnnetunnet lapsed. Ütle neile iga päev kui väga sa neid armastad, imetle neid, aita neid


• Kui sul on võimalik, muretse omale kass või koer. Silita neid sageli


• Hoia pidevalt ühendust oma sugulaste ja lähimate sõpradega. Nad on alati sind valmis toetama


• Ja vastupidi, kui su elus on mõni inimene, kes kisub su tuju alla, julgelt lükka negatiivne inimene oma elust välja


• Naerata sageli. Sinu naeratud paneb ka teised naeratama


• Naera sageli. Naer toodab sinus õnnehormoone


• Ütle seda, mida mõtled ja mõtle seda, mida ütled. Ausus on parim poliitika


• Ole viisakalt enesekindel. Ütle, mida tegelikult tunned ja selgita mida sa ootad, soovid. Su sõbrad ja kolleegid ei ole mõtetelugejad. Nii välistad möödarääkivused ja kujundad teineteist mõistva õhkkonna


• Jaga ohtrasti komplimente. Nii muudad teiste enesetunde paremaks ja naudid seda ka ise


• Tee väikeseid kingitusi oma sõpradele. Andmine annab suuremat naudingut kui saamine


• Üllatavalt suure positiivsuse laengu saad siis, kui teed midagi teiste heaks ananüümelt. See on tõeliselt nauditav, kui heateo saaja ei oska aimatagi, kes on selle üllatuse taga


• Kui on tulemas sinu sünnipäev või jõulud, tee nimekiri kingitustes, mida soovid saada ja jaga oma partneritele, sugulastele ja sõpradele. Nii ei pea inimesed hakkama ise mõistatama, milline kingitus võiks sind rõõmustada


• Kuluta vähem, kui teenid. Sõltumata sellest kui suur on sinu sissetulek, alati kehtib üks reegel: hoia oma kulutused sissetulekust väiksemad kasvõi 1 krooni võrra ja sa oled õnnelikum kui siis, kui kulutad kõik raha ära


• Kasuta oma krediitkaarti vaid oma peamiste igakuiste kulutuste eest tasumiseks. Muude kulutuste tegemiseks väldi krediitkaardi kasutamist


• Ära laena raha välja ning ära laena raha ise, isegi oma sugulastelt seni, kui sa ei tea täpselt millal saad tagasi maksta


• Väldi õnnemänge. Need on liiga ebakindlad kanalid teenida enam kui panustad. Ja lõpuks: pikas ajalõigus, tegelikult kaotad sa alati rohkem kui panustad. (Siiski väikese närvikõdi loteriil on lubatud)


• Tee väikeseid heategevuslikke kingitusi neile, keda soovid aidata. Vali vähemalt üks sihtgrupp, keda soovid omalt poolt toetada. Regulaarselt toeta neid, suurendades oma panust sõltuvalt oma sissetuleku ja võimaluste kasvust


• Kasuta kõige kallimat arter-shave (enamasti mehed!) ja parfüümi (enamasti naised!), mida saad endale lubada. See teeb su enesetunde heaks


• See soovitus on mõeldud peamiselt naistele: Tee endale ise või lase teha kena soeng. See muudab alati su enesetunde heaks


• Ümbritse end meeldivate lõhnadega. Muretse kontorisse või koju lilli või lõhnaküünlaid.


• Hoia sidet loodusega. Hoolitse lillede eest oma kodus või kontoris. Veeda aega aias või lähimas pargis. Käi jalutamas linnaäärses metsas või mere ääres


• Vaata öist taevast. Kui sa tunnetad aja ja distantsi ääretut mõõdet, suudad näha oma elu ja muret tekitavad mõtteid hoopis laiemas plaanis


• Loe kvaliteetajalehte. Nii on väga tore ja lihtne õppida end kursis hoidma igapäeva uudiste ja põhisündmustega. Aja jooksul muutuvad nii su teadmised märksa laiemaks ja sügavamaks, mida naudid nii ise kui ka teised.


• Telli omale ajakiri teemal, mis kajastab sinu huvisid.


• Loe regulaarselt ja laialdaselt. Hea ilukirjanduslik raamat laiendab su sõnavara ja aitab sul paremini tunnetada oma emotsioone, suurenevad su teadmised ja huvid.


• Kuula head muusikat. Klassikalisest muusikast näiteks Saint-Saëns Symphony No 3 (organ) või Beethoven's Symphony No 9 ('Ode To Joy'). Popmuusikast sobib näiteks "Atomic" Blondie esituses või "Relax" Frankie Goes esituses.


• Vaata oma lemmiksaateid televiisorist


• Vaata filmi "It's A Wonderful Life", mida näidatakse televiisorist peaaegu igal jõuluajal. See on tõesti elujaatav film


• Mine kinno mõnda head filmi vaatama. Näiteks mõnda väga head komöödiat


• Tee endale väikseid kingitusi. Näiteks tahvel šokolaadi, lilled, ajakiri, tükk kooku, hea CD.


• Avasta uus lemmiksöögikoht. Kui käid söömas kohas, kus menüü ja ettekandjad on tuttavad, tunned end koduselt, mugavalt ja kindlalt


• Treeni end füüsiliselt. Minimaalne norm – tee regulaarselt energilisi jalutuskäike – see kasvatab su vaimu. Kui saad, ühine mõne spordiringiga. Nii saad muuta oma harjutused jõulisemaks. Su enesetunne muutub paremaks ja tervis tugevamaks


• Treeni end vaimselt. Võta osa erinevatest kursustest. Need ei pea olema akadeemilised või pikad. Lihtsalt midagi sellist, mis pakub sulle huvi


• Arenda ennast geograafiliselt. Külasta kohti, kus sa varem ei ole käinud, isegi oma kodulinnas. Muuda oma tavalist liikumisrada ja märg põnevamad kohad ülesse


• Tee midagi sellist, mida sa varem ei ole teinud. Näiteks külasta kunstigaleriid või muuseumi. Mine vaatama balletti või ooperit. Sa võid leida nii omale uusi huvisid


• Veeda iga oma puhkus erinevas linnas


• Hakka päevikut pidama. Nii võid oma elu hoopis tesitmoodi nägema. Nii hakkad enam tajuma, et halvad ajad ei jää igaveseks


• Hakka pildistama õnnelikke hetki ja oma sõpru


• Kujunda oma poliitiline nägemus kuidas muuta elu paremaks – ja tee midagi, mis muudab selle visiooni enam reaalsemaks


• Üks võimalus, kuidas lahendada keerulisi probleeme, on ette kujutada kuidas sa ennast tunned selle probleemi juures järgmine nädal, järgmine kuu, järgmine aasta. Nüüd proovi need tunded tuua praegusesse hetke. See annab sulle arusaamise võimalustest ja probleem ei mõju enam nii keerulisena


• Kui sa tunned end ebamugavalt või hirmununa mõnes situatsioonis, siis vii end mõttes mõnda turvalisse kohta, mida oled kogenud


• Kui sa ei oska leida lahendust mõnele probleemile, küsi taksojuhilt abi. Taksojuhid on inimesed, kes on valmis hindama ja lahendama oma roolis kõiki maailma probleeme


• Kui sul on mõõnaperiood, siis mõtle, et see ei ole veel sugugi kõige mustem versioon


• Kui oled siiski mõõnaperioodis ja sul on probleem, siis mõtle, et iga mõõna järel tuleb alati tõus ning tänu raskustele oskame hinnata helgeid aegu


• Austa iseennast. Kui sina seda ei suuda, siis kes veel?


• Loe ja analüüsi elujaatavaid avaldusi ja aforisme

Kui sa oled järgi proovinud kõik need soovitused ja ikkagi oled õnnetu, siis ilmselt oled sa robot või tulnukas. Kui nii, siis lenda tagasi oma planeedile ja teata neile, et inimesed on ellujääja rahvas.
Me loodame väga, et need ideed aitavad sul saada õnnelikuks.

5 ideed, kuidas teha edukat müüki majandustõusu-eelsel perioodil

Sa leiad siit 5 efektiivset ja taskukohast turundusideed, mis aitavad Sul olla edukas enne majandustõusu algust.

• Loo uued suhted oma vanade kontaktidega
  Otsi üles kõik vanad visiitkaardid, reklaamkaustad, mis sul on aja jooksul kogunenud ja võta nende inimestega ühendust. Siin on sul vaja visadust, sest sa ei pruugi sattuda esimesel korral „kullaaugule“, ka mitte teisel katsel. Vaatamata sellele jätka kontaktide loomist, sest Sul ei ole ju midagi kaotada, kuid palju võita.

• Võta erihoole alla oma olemasolevad kliendid
  Su olemasolevad kliendid on need, kes hoiavad su ettevõtet elus „lahjal“ perioodil. Sul on vaja võtta nad erihoole alla sest su konkurentide silmad püsivad sinu klientide peal pidevalt. Pea meeles, et ka sinu konkurendid on silmitsi karmide majandustormiga. Seepärast hoia regulaarset ühendust kõigi oma klientidega, isegi nendega kes on sinult ostnud vaid korra. Anna neile teada kui väga sa hindad nende poolehoidu edasipürgimise perioodil, proovi siin mitte kasutada sõna „majanduslangus“.
  

• Otsi vähemkasutatud teid uute klientide leidmiseks
  Kui sul on rangelt piiritletud tellimuste ja klientide vastuvõtmise reeglid, siis nüüd on paras aeg muutuda paindlikumaks. Kui Sul ei ole eelnevalt välja kujunenud teenusepaketti erivajadustega kliente, näiteks nagu miinimumnormist väiksemad tellimus või kauba osade kaupa kohale toimetamine, siis nüüd on selle loomiseks õige hetk.
  Hoia meel avatud ja painuta oma reegleid veidi vastutulelikumaks. Nii aitavad uued kliendi sul majanduslangusest hõlpsamalt välja tulla.
  Parim osa siin on see, et kui ettevõte kasvab kiiresti siis selliste nn ebatraditsiooniliste tellimuste arv kasvab, võivad neist kujuneda uued tootevormid. Teenindamaks väiksemaid või erivajadustega kliente ei ole finantsilisi takistusi seni kuni see ei hakka sööma su kasumit. Siin sa saad alustada mõne katsetellimusega enne kui otsustad, kas selline tegevussuund sulle sobib.
  

• Tõsta oma teeninduse taset
  Ajal mil su konkurendid püüavad teineteist õõnestada üha madalamate hindadega, muuda sina oma teeninduse tase teistest paremaks. Õnnelik klient toob kindlasti sulle uusi kliente.
  Su kliendid peavad olema veendunud, et nad saavad märksa enam kui on oodanud. Selleks, et kliendid rahule tõeliselt jääksid, tuleb sul võib olla ennast tugevasti muuta. Kuid senikaua kui sa oma selga ei ole välja väänanud, tasub see liigutus end kindlasti ära.
  Oluline on, et ka su meeskond peab aru saama, et klient on ka tegelikult Kuningas sellel pürgimisperioodil – ja kindlustab inimestele töö vaid siis kui nad teevad oma tööd hästi, südamega.
  

• Anna oma klientidele midagi enamat
  Kui võimalik, anna lisaväärtust oma kliendile lisagarantiiga oma toodetele ja teenustele. Paku teenust läbi interneti ja telefonituge. See ei too sulle suuri kulutusi, kuid viib heade suheteni potentsiaalsete ja olemasolevate klientidega.
  

Selleks, et su ettevõte ka homme saaks tegutseda, on sul vintsketel aegadel vaja teha muutusi oma turundusstrateegias. Nende turundusideedekasutusele võtmine ei ole väga kulukas, kuid võivad tuua sulle suuri dividende – nii enne majandustõusu kui ka majandustõusu ajal.

Vabatõlge artiklist „Marketing in a Recession”, http://www.morebusiness.com/5-marketing-ideas-recession