Teine nõuanne tööotsijaile.

Kohusetundliku töötaja CV!

Korrektsus kohe esimesest CV reast on väga oluline signaal tööandjale. Nagu juba eelmises nõuandes mainisin, olen CV-de lappamisega aktiivselt tegelenud ja tean kui olulised on esimesed emotsioonid, mis tekivad Sinu eluloo kirjeldust silmitsedes.

Mis on CV-de koostamise eesmärk üleüldse? See on kõigest usalduse ja meeldivuse kuvandi loomine tulevasele tööandjale.
Nii nagu ettevõte turundab oma toodet või teenust, on tööotsija ülesandeks kõige paremal ja selgemal moel edastada endast usaldusväärne ja meeldiv pilt.

Just, me räägimegi pildist. Mis võib veel lihtsam olla enesest meeldiva ja usaldusväärse kuvandi loomisel kui lisada CV-sse oma pilt. Tööportaalide andmebaasides on tuhandeid CV-sid ja suur osa tööotsijaist ei ole kasutanud seda võimalust.
Uskuge mind, suure CV-de hulga läbitöötamisel välistatakse esimesel võimalusel pildita CV-d. Ja alles siis, kui muud võimalust ei ole, võetakse ka pildita elulookirjeldused kaalumisele. Ole esimese valiku hulgas ja su šansid suurenevad vähemalt 50% !

Kõik ei ole võib-olla kursis, miks ma seda teemat täna väga rõhutada tahan. Seepärast toon mõned näited, kuidas saab oma elulugu ja šansse ära rikkuda. Seda ei juhtu ainult noortel ja kogemusteta tööotsijail vaid ka väga asjalikel ja kõrge profiiliga tegijail.

Näiteks:
Inimesed on küllalt leidlikud, ja võib-olla ka väheteadlikud, kui asi puudutab korrektsust. CV-del olen näinud pilte, mis on tehtud näiteks koos grupiga - jääb vaid üle loota, et see kõige laiema naeratusega isik fotol ongi dokumendi omanik.

Üks neiu lisas kord eluloole tervelt 5- lehelise pildialbumi, millelt võis näha, et ta oli mõnusasti vaba aega veetmas… rannas. Meelde jäid helesinised bikiinid- igas asendis. Pean tunnistama, et vaatasin neiu CV-d mitu korda, kuid seda pigem hämmastusest ning mõtlesin isekeskis, et mis toimuks küll mõne meesjuhi peas. Kuidas ta saaks neiuga tõsist töövestlust üldse pidada, kui ametlikku suhtlemisse on kaasatud sellisel hulgal liigset infot. Sest võib-olla oli neiul tõesti suurepärased töökogemused ja haridus ette näidata. Kuid midagi pole parata- esimesel emotsioonil on määrav jõud.

Ära pane eluloo kirjelduse juurde pilti, mis on:

- Tume või udune - Siis ei ole Sind lihtsalt hästi näha, pealegi loob selline pilt masendava mulje.
- Grupipilt - sama hästi võid ka mitte panna, sest sind sealt leida oleks võimatu kui sa just silti ei kanna. Samuti ei ole viisakas rikkuda oma kaasfotografeeritavate privaatsust.
- Vaba-aja tegevusest- harrastused ja riietuse eelistused on väga erinevad- mõnele juhile võib olla ka see esimeseks korraks liigne informatsioon.
- Vananenud pilt - see võib olla esialgu küll sobiv ja meeldiv, kuid võib tuua kaasa üllatusi tööandja jaoks. Vahel on kohe aru saada, et tegemist on aastate taguse ülesvõttega kuid küllalt ebameeldiv on avastada seda fakti silmast-silma kohtudes- nagu oleks petta saanud.
- Paljastav pilt- paljastav mõiste on kindlasti kõigi jaoks erinev, kuid märksõna on privaatsed kehaosad ja voldikesed  Paljastavad udutatud ja üleposeeritud pildid jätavad tööotsijast kui kergemeelsest, edevast ja mitte tõsiselt võetavast persoonist.
- Ära pinguta üle meigi ja ehetega Rohkem küll neidusid puudutav info, kuid mine tea neid kaasaegseid mehigi. Pingutad üle „ilusa” pildiga siis võid kindel olla et tööintervjuul sa sama emotsiooni loo, pigem vastupidi.

Kuid tõepoolest halb pilt paneb CV-st mööda vaatama ja nende juurde tagasi vaatama vaid siis kui paremaid (loe: visuaalselt vastuvõetavamaid või sisu poolest sobivaid) ei leidunud.

Nõuanne:

- Pilt olgu pigem tagasihoidlik ja ametlikku laadi, sulle jääb alati võimalus ületada end intervjuul
- Naerata :), kuid olgu see naeratus loomulik
- Näovaade olgu parasjagu otse
- Parasjagu valgustatud taust

Eraldage need mõned minutid ja kroonid ning pöörduge professionaalide poole asjaliku foto tegemiseks. Olgu mobiilid kui asjalikud tahes ei ole nad loodud professionaalse pildi tegemiseks.

Fototeenuste täislahenduste pakkuja, Anu Foto on üks sellistest professionaalsetest tegijatest. Pilte saab teha nende salongides kohe kohapeal. Pildi tellimisel öelge fotograafile et vajate seda CV juurde ning te saate tellida digitaalse pildi oma e-posti aadressile kust edasi on juba lihtne pilt CV külge alla laadida.
Korralikult läbimõeldud pildi lisamisel välistad eelarvamused ja peamiseks atraktsiooniks saab olema Sinu soov kandideerida ning Sinu oskused ja kogemused.

Õppigem klassikutelt !

Parimate tervitustega,

Marge Pisa

Eesti Pank: majandus on kosunud kiiresti

Eesti Pank avaldas täna majanduskommentaari, mille järgi võib valitsussektori puudujääk sellel aastal suureneda veel miljardi või rohkema krooni võrra.

Eelmise aasta sügisel lahvatanud üleilmse kriisi järel on Eesti majandus kohanenud uute oludega kiiresti. Kui Eesti suudab täita kõik Maastrichti kriteeriumid, et võtta euro kasutusele 2011. aastal, siis on loodud head eeldused majanduse uueks kasvutsükliks.

Eesti majanduslangus hakkas teises kvartalis aeglustuma ja majanduse areng oli aasta esimesel poolel Eesti Panga kevadprognoosiga üldjoontes kooskõlas. Nõudlus oli nii Euroopas kui ka mujal maailmas esimesel poolaastal mõnevõrra nõrgem Eesti Panga kevadprognoosi koostamise ajal eeldatust.

Viimastel kuudel on aga ilmnenud järjest rohkem märke majanduskasvu taastumisest. Eesti ekspordinäitajad on mõnevõrra paranenud, mis lubab arvata, et koos välisnõudluse taastumisega hakkab suurenema ka Eesti eksport. Eesti Panga kevadprognoosi põhistsenaariumi paikapidamiseks peab majanduskeskkond aasta teisel poolel välisnõudluse toel mõnevõrra paranema.

Kõik peamised majandusnäitajad viitavad sellele, et Eesti majandus on uue olukorraga kiirelt kohanenud. Tarbijahinnad on alates möödunud aasta lõpust alanenud ja teises kvartalis oli tarbijakorv 0,3 protsenti odavam kui aasta tagasi. Suured muutused on toimunud ka tööturul, kus kohandumine leiab aset nii hõive kui ka palkade kaudu, aidates ettevõtetel kulusid kontrolli all
hoida. Jooksevkonto oli esimesel poolaastal ülejäägis, ulatudes 2 protsendini sama perioodi SKP suhtes, mis osutab riskide vähenemisele.

Pankade viivislaenude mahu kasv on viimastel kuudel aeglustunud, ent nii nagu esimesel poolaastal, kujuneb ka aasta teises pooles pangandussektori tegevus tervikuna kahjumlikuks. Rahvusvahelistel rahaturgudel valitsevate intressimäärade ja riskihinnangute juures ning Eesti majanduse hetkeseisu arvestades on selline tulem ootuspärane.

Eestil on vaja tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus ning selle abil taastada võimalikult kiiresti investorite usaldus. Seetõttu on valitsus võtnud põhjendatult eesmärgiks hoida koondeelarve puudujääk käesoleval ja järgmisel aastal 3 protsendi tasemel SKP suhtes.

Valitsussektori eelarve puudujääk on viimased kolm kvartalit järjest olnud Eesti jaoks harvanähtavalt suur. Varem kogutud reservide kasutuselevõtt on küll majanduslanguse sügavust vähendanud, kuid majanduse kasvuvõime taastamiseks peab eelarvepuudujääki vähendama.

Kuigi valitsus on astunud mitmeid samme eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks, tuleb võtta lisameetmeid, et valitsussektori eelarve puudujääk ei ületaks 3 protsenti SKPst. Eesti Panga varasemate hinnangute kohaselt oli kevadprognoosi põhistsenaariumi järgi vaja eelarvepositsiooni täiendavalt parandada ligikaudu 1,5 miljardi krooni ulatuses.

Viimastel kuudel on suurenenud oht, et kohalike omavalitsuste, muu valitsussektori ja tööpuudusega seonduvad oodatust suuremad kulud ning mittemaksuliste tulude väiksem laekumine võivad suurendada valitsussektori puudujääki veel 1–1,5 miljardi krooni võrra.

Paindlik hinnakujundus murrab jalgpalli

Anniki Leppik

See, mida tegi Eesti jalgpalliliit vahetult enne sajandi suurmängu - alandas Eesti-Brasiilia pallilahingu pileti hinda poole võrra - ajas suure osa tõsiseid vutifänne tulivihaseks.

Nimetagem seda dünaamilise hinnakujunduse ekstreemseks äärmuseks, kuid maailma mõistes pole hetkeoludele vastavas toote- või teenuse maksumuse kujunemises midagi ebaharilikku.

Paindlik hinnakujundus on enamikule inimestest tuttav lennupiletite broneerimissüsteemist- edasi-tagasi reis võib ühel päeval maksta teatud summa ja järgmisel olla poole odavam või kaks korda kallim. Kompaniid laveerivad osavalt selle vahel, kuidas kasseerida inimestelt võimalikult palju raha, kuid samas realiseerida toodet või teenust maksimumilähedaselt.

See on ainukene viis õhureise toimivatena, kuid endiselt mitte alati kasumlikena hoida. Kui inimene TÕESTI peab teatud kuupäeval jõudma näiteks Brüsselisse, siis on ta valmis maksma selle eest kõrgemat hinda. Kui eesmärk on vaid kohale saamine, tahab ta kulutada võimalikult vähe raha.
Kui mingil seletamatul põhjusel tahavab terve lennukitäis inimesi jõuda kindlal päeval Brüsselisse, siis on see lend ootamatu võimalus kasumi teenimiseks, küsides suurenenud nõudluse arvelt kas või murdosa võrra kõrgemat tasu. Samas on kasulik odavamalt välja müüa istekohad, mis muidu tõenäoliselt tühjaks jääksid.

Lennunduses on selline süsteem toimiv ja mingil määral arusaadav kõigile reisijatele, kuid endiselt tundub kummaline sarnase valemi kasutamine paar nädalat tagasi toimunud Eesti-Brasiilia jalgpallimängul.
Fännid pettusid, sest kellele ei teeks meelehärmi, kui kartuses kohast ilma jääda soetati pääse esimeste seas hingehinnaga ja nädal enne sõpruskohtumist ilmnes, et rabelemiseks polnudki põhjust- tänu viletsale piletimüügile alandati nende hinda tervelt poole võrra.

Ühelt poolt tuleb aru saada vutisõpradest, kes hinnast hoolimata alati koondisemängudel fännitribüünil istuvad. Nende lojaalsust oleks justkui petetud. Teisalt ei olnud ka jalgpalliliidul võimalik kümnetes riikides ülekantava telepildiga sõpruskohtumist näidata pooltühjade tribüünidega.

Eesti jalgpalli mõistes oli tegu enneolematu, kuid Ameerika Ühendriikides on seni pandumatult jalgpallipääsmete süsteemile otsustatud läheneda senisest märksa loomingulisemalt.
San Francisco Giants katsetab sellest hooajast tarkvara, mis võrdleb piletimüüki, ilmaennustusi, eelolevate kohtumiste mõjukust ja teisi tegureid, mis aitavad otsustada, kas meeskond peaks enne mängu piletihinda tõstma või langetama.
Näiteks kui Giants võidab mõne olulise kohtumise, kerkib automaatselt järgmise mängu pääsmete hind. Kui ilmaennustus lubab ürituse päevaks lausvihma, on see põhjus järeleandmisi teha.

Valdkonnaspetsialistid usuvad, et kui tarkvara probleemideta tööle saadakse ja see mujalegi levib, on läbi aeg, mil pääsmete maksumust korrigeeriti sektorite ja istekohtade paigast tulenevalt. Mänguruumi on, sest uuringud näitavad, et mustal turul on fänn nõus maksma hinnatud kohtumise eest mitu korda rohkem raha kui fikseeritud hind.

Giants’i eksperiment puudutab esialgu vaid 2000 istet staadionil olevast 41 000st ja tulemused õigustavad ennast. Toimunud 17 kodumängu ajal on paindlikult kujundatud hind aidanud tõsta piletite müüginumbrteid 20 protsenti võrreldes eelmise hooajaga. Igale mängule müüdi ligikaudu 500 piletit varasemast rohkem.

Krediidiinfo avas eraisikutele veebikeskkonna

Anniki Leppik

Sellest nädalast on eraisikutele ametlikult avatud Krediidiinfo uus veebikeskond E-Seif, mille eesmärgiks on pakkuda inimestele suuremat kindlustunnet oma rahaasjade korraldamisel.

E-Seif on loodud vastutustundlikule inimesele, kes soovib oma rahaasjad korras hoida ja hindab otsuste tegemisel kontrollitud ja usaldusväärset infot. Inimene saab kiirelt ülevaate eelkõige enda, aga ka teiste eraisikute ja ettevõtete rahaasjadest. Varem eraisikutel selline
võimalus puudus.

Teiste eraisikute ja ettevõtete tausta kontrollimine on seaduspärane ja rutiinne tegevus, mille eesmärgiks on vältida suurte riskidega seotud rahalisi tehinguid. Juba esimeste tööpäevade jooksul on olnud populaarsemad E-Seifi poole pöördumise motiivid näiteks üürniku taustaga tutvumine, reisibüroode tausta uurimine ettemaksu korral, kaupluste ja e-keskkondade tausta uurimine ning tööandja tausta uurimine töölevärbamisel.

E-Seifi keskkonnas saab inimene teha päringuid ka enda kohta: vaadata ja likvideerida oma maksehäireid, kontrollida kinnistute staatust ning ettevõtlusega seotud tausta.

Esmakordselt on eraisikutel võimalus saada jooksvalt sms ja e-posti teateid tema kohta avaldatud infost Maksehäireregistris ja Ametlikes Teadaannetes.

E-Seif asub aadressil www.e-seif.ee. Keskkonna kasutamine eeldab isiku tuvastamist kas ID-kaardi või pangalingi kaudu.

Analoogsed keskkonnad töötavad edukalt Soomes, Taanis, Norras ja mujal maailmas.

Nokia kui Soome haridussüsteem ehk majanduskriisist välja

Anniki Leppik

Taasiseseisvumisest peamiselt tõususuunas liikunud Eesti majandus seisab Eesti Panga hinnangul sellel aastal silmitsi enam kui kümneprotsendilise langusega, mille põhjuseid võib minu arvamuse järgi otsida nii riigi ajaloost, maailmamajanduse kriisisituatsioonist ning poliitilisest ebaküpsusest.

18 aastat tagasi taasiseseisvunud Eesti sai langenud Nõukogude Liidult pärandina kaasa kommunistliku majanduse ümberorienteerumise vajaduse. Majanduse muutumisega koos tuli ka finantsturgude avanemine. Meie viimaste aastate majanduskasv on üles ehitatud maailma rahaturgude küllastusest tingitud laenurahale, mis jõudis nii erasektorisse, maksudena riigi rahakotti ja selle läbi kohalikesse omavalitsustesse. Sõi end nagu vähk iga pisimagi rakuni ja on visa organismist kaduma.

Laenamises ei ole iseensest midagi halba, kui seda teha läbimõeldult ja vastutustundlikult. Meie probleem seisneb selles, et odavalt saadud finantsvahendeid kasutati peamiselt tarbimiseks, kuid neid ei investeeritud majandusele lisandväärtuse tootmiseks.
Nüüd on kraanid kinni ning sadu aplaks muutunud ettevõtjaid ootab ees pankrot ja mahajäävad miljonivõlad. Eriti teravalt annab see tunda ehitus- ja kinnisvarasektoris, kuhu laenuraha sissevool oli üks suuremaid ja ka kahjud kõige ulatuslikumad. Nende maksejõuetuks kuulutamine kasvas möödunud aastal varasemaga võrreldes mitmekordselt ja paremaid tulemusi pole oodata ka tänavu.

Meie põhjanaaber Soome seisis sarnase probleemi ees 1990. aastate alguses, kuid majandust tabas ränk tagasilöök, mida kroonis marga devalveerimine. Sellega muudeti küll hinnad ajutiselt madalaks, kuid Soome sai üsna ruttu aru, et vaid odavusega ei löö ja edasiminekuks peab leidma lisandväärtusi.
Soome tõmbas 90. aastate alguse kriisist välja Nokia, kes hakkas jõudsalt arendama IT-valdkonda ning sama tehti ühes olulisemas majandussektoris metallitööstuses. Varem müüs Soome metallitooteid kvaliteedi mõttes vähenõudlikule Nõukogude Liidule, kuid Lääne-Euroopasse murdmiseks tuli oluliselt kvaliteeti parendada.
Sellega saadi hakkama ja ehkki Soome on tänavu samuti kistud majanduslanguse keerisesse, on varem tehtud vigadest õpitud ning praegu on tagasilöögi põhjuseks pigem maailmamajanduse vilets olukord kui siseriiklikud vead.

Eesti-sugune väikeriik sõltub suuresti ekspordist ja seetõttu ei saa lisandväärtuse tootmisest üle ega ümber, et püsida maailmaturul konkurentsivõimeline. Kahjuks ei saa igavesti rinnale taguda ja öelda, et meie leiutatud on Skype, kuigi paraku on see pea ainus asi, mida tunnevad ühtviisi nii jaapanlased, ameeriklased, austraallased kui sajad teised rahvad üle maailma.
Kuna me oleme arvult väike, ei suuda me konkureerida majandusharudes, mis nõuavad inimmassi ja suuri looduslikke varusid, sest kaeva Pärnu lahes palju tahad, naftat sealt tõenäoliselt ei leia.

Sellepärast tuleks meie majandus orienteerida sektoritele, mis nõuavad teadmisi ja kvaliteetset tööjõudu, et inimesed oleksid hõivatud kõrgema hinnatasemega harudes. See omakorda tekitab vajaduse praeguse haridussüsteemi muutmise järgi. Näiteks IT-sektor on Eestis näidanud positiivseid märke ja teinud kiire arenguhüppe, kuid tammub praegu ühe koha peal, sest spetsialistide teadmistest on viimane välja pigistatud.
Et uuesti liikuma hakata, tuleks leida ressursse hariduskvaliteedi tõstmiseks, mis tähendaks tõenäoliselt välisõppejõudude sisseostu. Kuidas pärast kõrgelt haritud infoturbe spetsialiste Eestis hoida on juba hoopis teine teema.

Täna, mil me seisame ees jätkuvalt kasvama tööpuuduse, ettevõtete laostumise ja elatustaseme langusega, ei ole näha ka riigipoolseid samme selleks, et majandust uuesti tõusujoonele pöörata. Mulle tundub, et maksude ümberjaotamise näol tegeletakse praegu raha ühest taskust teise tõstmisega, mitte ei mõelda sellele, kust tulu juurde saada.

Erinevalt paljude riikide, sealhulgas Eesti, arvamusest pole maksud vaid eelarveaukude täitmise vaid ka majandust stimuleeriv vahend. Selle teema on hästi lahti seletanud Regani administratsiooniaegne majandusteadlane Arthur Laffer, kelle järgi nime saanud Lafferi kõverasse kiputakse küll kohati skeptiliselt suhtuma, kuid mis näitab ilmekalt, et suurem maksukoormus ei pruugi tähendada suuremaid tulusid.
Pigem mõjub majandusele ergutavalt maksukoormuse vähendamine, mis innustab tööle, soodustab ettevõtlust ja hoiab stabiilsena või vähendab väljarännet, sest inimesed ei tööta ega investeeri selleks, et maksta makse.

Selge on, et valitsus ei saa sundida Saaremaa kindameistrit oma käpikuid välismaale müüma ning käskida Kabli pagaril toota külmutatud pirukaid, et neid konteinerites näiteks Saksamaa restoranidele eksporditaks, kuid läbi riiklike programmide ja toetusvõimaluste on ettevõtjaid siiski võimalik innustada panustama arengusse ja haridusse.

Tõsi, EASi kaudu küll rahastatakse ekspordivõimalusi, kuid paljud firmad on ette heitnud programmi jäikust ja suuri kulutusi taotluste esitamisel, millega nullitakse väiksemate ressurssidega ettevõtete võimalused üldse abikatlale ligi pääseda.

Ka soomlaste Nokia on riikliku majandusprogrammi tulemus, mitte tühermaale istutatud ettevõte. Toomas Kuuda Eesti kaubandus- ja tööstuskojast on väga tabavalt öelnud, et Nokia pole mitte mobiiltelefonid, vaid Soome haridussüsteem.

Mänguilu ja -valu müügipsühholoogias

Anniki Leppik

Ajakirja Times poolt maailma saja mõjukama inimese sekka arvatud Taani brändikonsultandi Martin Lindstromi sõnul jätab praegune maailmas leviv majandussurutis iga tarbija mällu jälje ja mõjutab nende ostueelistusi ka edaspidi.

„Kui ikoonid, mida oleme pidanud stabiilseteks, nagu Lehman Brothers, kukuvad kokku, hakkavad inimesed kõiges enda ümber kahtlema,“ selgitas brändikonsultant ajakirjale Times. „Nüüd, kui maailmamajandus näitab mõningaid paranemise märke, ei jookse kliendid poodidesse ja hakka ostma nii nagu poleks majandussurutist kunagi olnudki.“ Kliendid eelistavad praktilisi asju, mis parandavad mingil viisil nende elukvaliteeti.

Muuda olemine mugavaks

Linstromi kinnitusel paneb raske aeg firmasid mängima klientidega psühholoogilisi mänge, mis on minevikus nähtust täiesti erinevad.
Majandussurutise ajal leidub rohkelt firmasid, kes eeldavad, et klientidel pole raha, kuid pikapeale on hakatud aru saama, et see pole languse põhjuseks. Klientidel on endiselt raha - vähemalt paljudel nendest - aga nad ei kuluta seda kartuses, et võivad selle tulevikus kaotada.

Sellepärast üritavad firmad sihtida täpsemalt, et inimesed tunneksid end raha kulutades mugavalt. Brändikonsultant toob hea näitena autotootja Hyndai, kes lubab kliendil ostetud auto tagastada, kui inimene aasta jooksul pärast ostu sooritamist töötuks jääb.
Teisena kiitis ta moebrändi Louis Vuittoni strateegiat, kes toodab kahte pidi kantavaid kotte- ühelt poolt mustad ja teiselt poolt punased- ning turundades rõhutakse sellele, et klient saab ühe hinna eest kaks kotti.
Paljud firmad on oma kaubamärkidest rääkima hakates keskendunud pigem mineviku headele aegadele kui olevikule, sest inimesed tunnevad ennast nii turvalisemalt.
„Louis Vuitton seda praegu teebki. Nad reklaamivad oma tooteid läbi erinevate näitlejate, kes pole enam kuumad ja pilditavad neid kohtades, mis olid populaarsed 50ndatel ja 60ndatel aastatel. Klient tunneb nii, et ostab tüki minevikku ja sellega koos ka kindlustunde,“ selgitas Lindstrom.

Leia kliendile vabandused

Lindstromi meelest on praegu aeg, mil firmad peavad toodet müües suutma kliendile ette sööta argumendid ühe või teise ostu põhjendamiseks kõrvalseisjate ees.
„Kui naine ostab selle kahepoolse Louis Vuittoni koti, siis on väga keeruline lahti saada süütundest, mis teda poes tabab. Ta peab minema koju ja mehele selgitama, miks ta surutise ajal sellise väljamineku tegi. Nüüd on ettevõtte ülesanne talle eelpakendatud vabandus koju kaasa anda.
Naiste puhul on olemas kaks poolt- ühest küljest nad langetavad ostud emotsionaalset, sest just see kott muudaks nad seksikamaks, populaarsemaks või milleks iganes. Teiselt poolt mõtlevad nad ratsionaalseid argumente kodus ootava mehe jaoks. Nüüd kui mees nina kirtsutab, saab naine öelda, et ta ei osta järgmised neli aastat ühtegi kotti, sest see on kahepoolne ja sobib igaks elujuhtumiks,“ räägib Lindstrom. „See ei ole loomulikult tõsi, aga sellel hetkel naine suudab meest veenda ja usub ennast ehk isegi.“

Brändispetsialisti sõnul töötab sama valem ka vastupidiselt. Tänapäeval on maailmas 60 protsenti kõikidest autoostuotsustest langetatud naiste poolt. Kui naaber küsib mehelt, miks pere just sellise sõiduvahendi soetas, ei saa mees vastata, et abikaasale meeldisid sedaani ilusad roosad istmed, sest see oleks justkui tunnistamine, et peres on püksid naise jalas. Selle asemel ütleb ta, et nende uuel autol on maailma kõige kiiremini sulguvad elektriaknad ja naaber noogutab tunnustavalt. Sellel pole küll mingit pistmist auto funktsionaalsusega, kuid tegu on kõige ratsionaalsema argumendiga, mille autofirma talle müügiprotsessis kaasa on andud, et ostu õigustada.

Soovitused tarbijale

Kuid lisaks sellele, et Lindstrom on hinnatud nõustaja ettevõtete juures, suudab ta jagada praktilisi näpunäiteid ka tarbijatele, kes soodusmüükide virr-varris ei suuda vastu panna kiusatusele raisata raha, mida tal tegelikult kuskil mujal vaja oleks.
Lindstrom soovitab ära unustada pangakaardid ja arveldada sularahas, sest niimoodi tunduvad kõik kaubad kallimad. Inimene hakkab arutlema, kas tal asja tõesti vaja on ja loobub, kui end veenda ei suuda.
„See on trikk number üks. Trikk number kaks on kiusatusi edasi lükata ja asjadest distants võtta. Kui sa lähed kotti ostma, siis kuldreegli järgi tuleb endale meelde tuletada, et kui sulle välja valitud kott väga meeldib, suudad sa päeva kannatada, homme tagasi tulla ja selle ära osa,“ rääkis mees. „Uuringud on näidanud, et 60 protsenti tarbijaid ei osta kotti või autot päev hiljem lihtsalt sellepärast, et emotsioonid on nii palju juhtunud, et nad ei suuda poodi tagasiminekut õigustada.“
Samuti on tema meelest kauplusesse minnes mõistlik lapsed koju jätta, sest inimesed kulutavad supermarketis koos lastega 40 protsenti rohkem raha kui üksinda käies. Lapsed oskavad vajutada õigetele nuppudele ja tekitada emas-isas süütunnet, et soovitud komm või mänguasi kätte saada.

Valulik hirmufaktor

Kui Lindstromi majanduslanguse ajal miski murelikuks teeb, on see osade ettevõtete taktika rõhuda müügipsühholoogias hirmu peale. „Surutise tingimustes tõuseb hirmutunne inimeses üüratult kõrgele tasemele. Ameerika Ühendriikides on reklaamijad hakanud aina jõudsamalt inimeste paanikanupule vajutama,“ selgitas spetsialist. „See trend on alles pead tõstmas ja tulevikus näeme üha rohkem ettevõtjaid, kes klientide mõjutamiseks kasutavad hirmufaktorit. Nad ehitavad müügi üles strateegiale, et kui inimene nende toodet ei osta, juhtub peagi midagi väga halba. See tundub mulle väga hirmuäratav.“

Teade!

Muutus klienditeeninduskoolituse kuupäev.
Uus aeg on 5. september 2009. Algusega kell 10:00, Laki tn 15.

Küsimuste korral kontakteeru julgesti!
marge@teenindus.ee või
mob: 533 13 435; 534 70 965
Tel: 6585 410

Esimene soovitus tööotsijale
Kuidas vältida eksimist kohe esimesel võimalusel?


KlienditeenindusKeskus on inimesi tööle värvanud vaat et juba 9 aastat ning see on alati olnud igati põnev ja elamusterohke tegevus. Kohtud uute huvitavate inimestega , loed põnevaid karjäärikäike Cv-des ja püüad aru saada tööotsija ootustest.

Selle tegevusega on mulle meelde jäänud ka mõned seigad, mis võivad osutuda mõrudaks pureda eelkõige just tööle kandideerijale endale.

Meenub kohe üks meeldiv naisterahvas, kes soovis kandideerida tööle, mis on seotud inimeste ning protsesside analüüsimisega ning kommentaaride esitamisega. Telefonitsi vesteldes oli daam optimistliku olekuga, esitas asjatundlikke küsimusi ning jättis hea mulje.
Jutuajamise tulemusena leppisime kokku, et vahetame infot e-posti teel. "Jah, palun kirjutage mulle aadressil psühhopaat02@mail.ee" !!! Jah, lugesite õigesti- psühhopaat.

Mis te arvate, milliseid tundeid Teid valdavad kui Teile edastatakse selline e-aadress? Kas jääb alles positiivne imago mis õnnestus luua vesteldes või tekitab see aadress Teis mõtteid kahestunud isiksusest.... mida ta sealt käekotist nüüd otsib...? Kas see võiks ollagi ..... ?

Õigus. Peas hakkasid keerlema õige kummalised mõtted.
Miks peaks üks normaalne inimene end niimoodi nimetama?
Ehk on tal selleks ka reaalselt põhjust?

Mitte kuidagi ei saanud ma enam sellest faktist mööda vaadata, olgugi, et kutsusin daami ka vestlusele nagu lubasin. Kuid sinnapaika see jäi kuna ei suutnud usaldada tööd inimestega isikule, kes end vabatahtlikult „psühhopaadiks” tituleerib.
Mõned huvitavad nopped veel, fantaasia jääb juba lugejale: seksikiisu@...; paugupriit@...; fu***gthing@...; blondiin@...; kurikaspar@...; hannibal666@...; muidumees@...

Esimene soovitus:
Loo omale ametlik e-aadress, mille üle kordamine ei tekitaks piinlikkust ega kaksipidi mõtlemist ei Sinus ega su vestluspartneris.

Kindlasti oled harjunud oma e -aadressiga ning tõenäoliselt kujundasid seda isikupäraseks, et jääda meelde sõpradele. Ametlikes suhetes aga on olulised kõik detailid, mis on sinuga seotud. Tööpakkujal on Sinu kohta vaid kahvatu A4(heal juhul paar lehekülge), vahest Sinu pildi ja kogemuste lühikirjeldustega. Ta loeb ja uurib läbi iga rea ning analüüsib mida oled kirja pannud. Seda selleks, et luua ettekujutus tulevasest töökaaslasest või alluvast- tajuda reaalset isikut.

Olen kindel, et eelpool toodud enesekirjeldustega hiilanud inimeste šanss saada müügijuhiks või kliendihalduriks vähenes oluliselt. Mõlema ameti juures on ju esmatähtis esinduslikkus ja hea maine hoidmise oskus. Kuidas ta saaks sellega hakkama tööl, kui ei hooli oma mainest ametisuhtluses, muidugi ka eraelus?

Lahenduseks on tänapäeval erinevad keskkonnad või aliased keskkondades. Üks võimalus on seda teha hot.ee või ka gmail.com keskkonnas, kus saad liita oma postkastiga lihtsalt uue aadressi, ehk luua olemasolevale kirjasalvele aliase (lisanime). Soovitan võimalusel panna oma päris nimi (nagu on öelnud kirjandusteadlane Peeter Olesk-„Eestimaal peaks igaüks julgema esineda oma nime all”), kas eraldades nimed punktiga või mitte, kuid võimaluste puudumisel ei ole hullu kui lisada sinna otsa numbrikombinatsioon.

Näiteks:
kui oled juba postkasti sisse loginud, siis nupu kõrval LAHKU on nupp SEADED, mine sinna. Nüüd on sul võimalik muuta/kustutada/lisada alias oma postkastile. Ja siit edasi lisadki -aliaseks paned uue e -aadressi ning nimeks oma nime.
Ainus muutus avaldub siis kui soovid vastata ametikirjadele. NB! Kui olete loonud mõned aliased siis kirja päises, SAATJA lahtris on rippmenüü. Sealt valid kelle nimel soovid kirja välja saata.
Posti haldamine ja sisselogimine jääb samasse kohta ja sama lihtsaks nagu enne. Muutub vaid see, et „ebamaise olendi” asemel saabuvad kirjad kenasti ettevõtte tulevase tubli töötaja, mari.maasikas@... kirjakasti. :)



Päikest järelejäänud suvesse ja peatsete mõttevahetusteni!
Marge Pisa



PS!
Soovid rohkem ja kiiremini? Karjääriabi saab ka SIIT!
KIRSS TORDIL! Juba pikalt täiskasvanuid koolitades oleme tihti saanud tagasisidet, et olulised küsimused kipuvad tekkima peale programmi läbimist ning hea nõu kuluks siis marjaks ära. Seda arvesse võttes pakume kõigile koolitustel osalejatele järel-konsultatsiooni/ coachingut