Anniki Leppik Pärnus ettevõtlusnädala raames toiminud ärihommikusöögil esines Eesti ühe suurima IT-firma Webmedia juht ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Taavi Kotka (pildil), kes rääkis konkurentidega koostöö ja sektorisisese haridustaseme arendamisest.
“IT-st räägitakse tihti kui Eesti majandust päästvast valgest laevast, aga kui vaadata lähemalt, siis sektori ekspordikäive oli aasta tagasi vaid miljard krooni,” rääkis Kotka, et tegemist on riigi eksporditurul imeväikese osaga. Põhjus peitub selles, et aastaid ületas siseturu nõudlus pakkumise ja põhjust kaugemale vaatamiseks polnud.
Nüüd on ITL võtnud eesmärgiks IT-ekspordi osa 2011. aasta lõpuks kahekordistada vähemalt kahe miljardi kroonini, kuid selle saavutamine on võimalik vaid läbi konkurentide koostöö.
Senine Andrese ja Pearu moodi kaklemine hakkab IT-firmade vahel Kotka sõnul lõppema ja edaspidi oleks Eesti firmade konkurentsivõimele abiks ühine tegutsemine. Sektoris on palju firmasid, mis on teatud vallas väga edukad, kuid välisturul läbimurde saavutamiseks tuleb osata erinevad tegevused koos tööle panna.
Vähemalt IT-sektoris on mõistetud, et konkurendile käe ulatamine on kohati ainus viis eesmärgini jõuda. “Kui meie ei suuda välisriigis müüa – näiteks pole sealne riik meie toote jaoks piisavalt arenenud või on see juba olemas, kuid nad vajaksid midagi muud – loome ikkagi positiivse kontakti ja aitame teise firma turule,” selgitas juht, et kasu saavad siiski kõik.
Heaks tavaks on saanud, et kontakti vahendamise eest saab protsendi projektikäibest ka see firma, kes kaks osapoolt tulemuslikult kokku viis.
Samas ei piisa eduks vaid riigisisesest koostööst, sest võimalus oma nime all maailmas läbi lüüa on Eesti IT-firma jaoks väga väike. Kasulik on tõestada end mõnele sama valdkonna tuntud suurfirmale ja kolida nende “vihmavarju” alla projekte teostama.
Näiteks Webmedia teeb Moldovas riigikassasüsteemi HP kaudu: HP sõlmis lepingu, Eesti ettevõte teostab. Lepingu maksumus on 30 miljonit dollarit, millest HP saab 80 protsenti, kuid 20protsendiline osalus on piisavalt suur, et selle nimel tööd teha. Otse end Moldovasse pakkudes oleks tulemus tõenäoliselt null.
Ehkki eksport on ITLi üks prioriteete, hõlmab sektorisisene koostöö ka paljusid teisi eesmärke, millest üks on IT-hariduse kvaliteedi tõstmine.
“2012. aastal hakkab tudengite arv Eestis vähenema, püsib paar aastat madal ja siis uuesti tõuseb,” selgitas Kotka. “Meie eesmärk on IT-õpilaste arv ei väheneks ja tudeng poleks kinni vaid ühes ülikoolis.”
See tähendab, et igal aastal panustavad IT-firmad miljoneid spetsialistide koolitamisesse ja välisõppejõudude kaasamisse, samuti suudetakse läbi projektirahade panustada teaduse arengusse. Abiks oleks seegi, kui gümnaasiumis muudetaks matemaatika lõpuseksam taas kohustuslikuks, sest ülikoolis IT-õpinguid alustades on tihti probleemiks nigelad teadmised reaalainetest.
“Panustame haridusse, sest sektoris loeb CV: haridus ja rahvusvaheline töökogemus, millest sõltub tulevase töötaja tunnihind,” kinnitas Kotka.
Ehkki ITLi kuulub Eesti ligi 3000st IT-sektoris tegutsevast ettevõttest vaid 48, on tegu peamiselt suurfirmadega, kes moodustavad sektori kogukäibest umbes 80 protsenti ja on mõistnud, et hiilgeaegadel suuri kasumeid teeninuna on praegu õige hetk investeerida, et valdkonna jätkusuutlikus püsiks. Ja selle nimel ei peeta paljuks konkurendiga ühe laua taha istuda.
0 kommentaari:
Postita kommentaar